Samuti ei harrasta paljud pikemaajalist planeerimist, et oma raha investeerida või kuhugi kasvama paigutada.

Kulutused on suuremad

Uuringule vastanutest tunnistas 37%, et nende sissetulek ei kata kulutusi. Näiteks tõdes Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Kalberg-Sägi, et inimeste tarbimiskäitumisele ja rahakulutamisele on oma jälje jätnud buumiaeg, kui elustandard seati väga kõrgele, ja latti allapoole lastes tuntakse end ikka kehvemini. „Siis öeldaksegi, et raske on hakkama saada, ja ollakse pessimistlikud. Tegelikult tuleks aga oma olukord uuesti üle vaadata ja vajadusi hinnata,” rääkis Sägi.

Ka SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas nentis, et alati on raha vähe ja see on alati võimalik ära kulutada. „Iga kord kui me aga kliente nõustame, leiame kohti, kust kulusid saaks kokku tõmmata, seda raha siis säästa või kuhugi paigutada. Samas näitab ju uuring, et 63% saab oma kulutustega hakkama. Võrreldes Läti või Leeduga on see protsent meil ikkagi palju kõrgem.”

Ümarlaual osalenud tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul peab mõtlema ka sellele, et kui keskmine sissetulek oleks kõrgem, oleks võimalik erinevaid säästmisvõimalusi tutvustada ja kergem vastavat haridust anda. Praegu ei saa paljud isegi heade teadmiste korral neid kuskil rakendada, sest raha ei jää üle.