Inimeste ja autode hulk kasvab kiiremini, kui Tallinn teedega järele jõuab

Tallinna elanikkond järjest kasvab. Kinnisvaraarendused Põhja-Tallinnas ja Haaberstis tekitavad üha enam liikluskaost. Üks linna pääsetee võiks olla kaua räägitud Tallinna väike ringtee.

Tallinn ägab liiklusummikutes. Põhjuseid on mitu, aga peamine, et autostumine ja valglinnastumine toimuvad suurema hooga, kui linn taristuga järele jõuab. Küsimus pole üksnes taristu arendamises ja uute ühendusteede loomises, vaid olemasoleva korrashoius. Selleks ei jagu raha.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd tunnistab probleemi ja põhjendab seda pealinna elanike arvu kiire kasvuga. Kümne aastaga on Tallinnasse juurde kolinud 50 000 inimest. Prognoos on, et järgmise kümnendi lõpuks saab Eesti pealinnast poolemiljonilinn.

„Need 50 000 inimest peaksid kolima Tallinna kesklinna. Seal on taristu võimalik luua sellisena, et autokasutus jääks minimaalseks,” selgitab Mänd. Kesklinna elanikul ei pea Männi meelest autot olema, sest vahemaa tööle, koju, kaupade ja teenusteni saab edukalt läbida jala, jalgratta või ühissõidukiga. „Seda eeldusel, et taristu on selleks välja ehitatud. Seetõttu on peatänava projekt (Vabaduse väljakust kuni Narva mnt ja Jõe tänava ristmikuni ehitatav uus linnatänav, kus luuakse rohkem ruumi jalgsi liiklejale – toim.) väga oluline,” ütleb Mänd.