Inimeste kindlustunne paneb statistika valetama
Võrreldes eelmise aasta juulisse jäänud kinnisvaraturu põhjaga on Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind kerkinud 11 400 kroonilt 13 800 kroonile, mis tähendab ligi 21protsendilist tõusu, kirjutas OÜ 1Partner Kinnisvarabüroo tegevdirektor Martin Vahter, vahendab Äripäev.
Tema kolleeg, ASi Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kummutab siiski Vahteri väite, kinnitades, et tegelikku varade kallinemist ei ole toimunud. Muutunud on vaid tehingute struktuur. "Kuna viimastel kuudel on mõnevõrra optimism tuleviku suhtes kasvanud ning usutakse, et hinnapõhi on saavutatud, julgetakse soetada taas ka kallimaid varasid," märkis ta.
Kallimate objektide lisandumine statistikasse tõstab aga automaatselt keskmist tehingute hinnataset. Sooman selgitab statistika anomaaliat näitega: detsembris müüdi Lasnamäe linnaosas kolm korterit - kõik kolm olid keskmises seisukorras paneelmajade korterid, esimese hind oli 10 500 kr/m", teisel 11 000 kr/m" ja kolmandal 11 500 kr/m". Seega oli detsembris Lasnamäe tehingute keskmine hind 11 000 krooni ruutmeetri eest.
Jaanuaris müüdi Lasnamäel jällegi kolm korterit. Esimesed kaks olid taas tavalised korterid hinnaga 10 500 kr/m" ja 11 000 kr/m", kuid kolmas korter asus uues kortermajas ning maksis 15 000 kr/m". Seega saame jaanuari tehingute keskmiseks hinnaks 12 166 kr/m". "Võib mürki võtta, et järgmisel päeval ilmub ajakirjanduses teade: "Lasnamäel hinnatõus 10,6%!"," ütles Sooman. Tegelikult ei tõusnud aga 11 000kroonise ruutmeetrihinnaga korteri väärtus sentigi. "Reaalne hinnatõus tähendab ikka seda, et varem näiteks miljoni krooni eest ostetud korterit oleks võimalik kallimalt maha müüa. Üksikuid erandeid arvesse võtmata aga praegu sellist võimalust pole."
