Igal looma kõhus on sensor, mis edastab Wi-Fi kaudu infot rakendusele, mis aitab farmeril analüüsida oma karja tervist ja heaolu. Kui loom on haigeks jäämas, siis annab süsteem sellest loomaarstile teada juba päevi enne seda, kui loom päriselt haigeks jääb. Kui neil on jooksuaeg, siis saavad farmi töötajad sõnumi. 95-protsendilise tõenäosusega hindab süsteem ka täpset aega, mil loob poegib.

„Lehmadega tuleb palju vaeva näha," ütles kolmandat põlve farmer Knowles, „tehnoloogia kergendab nendega tegelemist."

Knowlesi Hollings Hill on vaid üks 350 farmist enam kui 20 riigis, mis kasutab Austria idufirma SmaXteci tehnoloogiat, et oma eluskarja monitoorida. Hot-dogi suurune sensor topitakse metallist ridva abil lehmale kurku ja viiakse see looma neljast maost esimesse. Seade töötab aku abil, mis kestab neli aastat. See on ka piimalehma produktiivse elutsükli kestvus. Seade edastab minuti täpsusega infot näiteks happelisuse, temperatuuri, lehma liikumise ja tema veetarbimise kohta. Laudas asuv keskjaam võtab signaalid vastu, töötleb neid ja saadab info pilve.

SmaXtec hakkas teenust pakkuma kuue aasta eest ja seade on täna 15 000 lehma sees. Nõnda saavad farmerid ja loomaarstid kiiresti jälile nakkushaigustele, mis karja kimbutama võivad hakata. Tehnoloogia loojate sõnul on palju lihtsam teha analüüs lehma sees kui laboris.

Igasugu tehnikavidinaid on veelgi. Knowleski plaanib kasutama hakata loomade kaalu ja söömist mõõtvaid seadmeid. Pakkumisel on ka kanade tervist mõõtvad vahendid. Infot saab siis otse suunata klientidele ehk tootjatele, kes saavad nii liha kvaliteedis kindlamad olla. Idee on selles, et anda kõigile tarneahela lülidele automaatset infot.

SmaXteci turg on väga suur. Maailmas on piimakarjades kokku 90 miljonit lehma. Nad sihivad Hiina, Lähis-Ida ja USA suurfarme, kus ei ole võõrad ka 25 000-pealised karjad. Tootja ise või edasimüüja maksab kinni süsteemi loomise - 600 dollarit pluss 75-400 dollarit ühe lehma kohta. Hiljem küsitakse teenuse eest tasu 10 dollarit lehma kohta kuus.