Insener: Riia kaubanduskeskus oli nagu rotilõks, hoone oli valesti projekteeritud ja tugevusarvutused olid valed

 (388)
                     
ärileht.ee
Kokku varisenud Maxima pood Riias
Kokku varisenud Maxima pood Riias
Foto: Tanel Meos

Soomes töötav insener Toomas Kaljas rääkis Delfile, et Riia kaubanduskeskuse varing on põhjustatud väga kehvast projekteerimise kvaliteedist.

„Fermi tõmbevöö ühendus on täiesti valesti „arvutatud“ ja projekteeritud,“ sõnas Kaljas, kelle sõnul on koormusarvutused üks asi, aga tegelik tugevus on hoopis salalikum.

Ehkki arvutatud on kaasaegsete normide järgi, on arvutused valesti tehtud või täielikult ebapiisavad. Tihti on arvutatud ja kontrollitud ühendusi mitmeid kordi, aga nendes arvutustes puudub kõige olulisem ehk kõige nõrgema lüli arvutus, mida ei märgata tihtilugu ka peale avarii sündimist, nentis Kaljas.

Riia kaubanduskeskuse katusele pargi rajamine on tema sõnul sekundaarne teema.

Hooned peavad Kaljase sõnul olema projekteeritud nii, et nad annavad lagunemisest märku kas pragudega või väändunud konstruktsiooni näol, et nad ei saaks nagu doominod kokku kukkuda.

BBC video näitab, et Läti kaubanduskeskus oli nagu rotilõks - kui sa seal sabas oled, siis sa sinna sured, põgeneda pole kuhugi,“ võrdles Kaljas. „Ühenduse poldid purunesid hapralt ilma, et kellelgi mingit hoiatust sellest sündinud oleks.“

Kui konstruktsioonid on hapralt projekteeritud, siis nad peavad olema oluliselt tugevama jõuvaruga. Kaljas leidis, et antud hetkel oli tegeliku tugevust kõvasti üle hinnatud. „See, et seal on palju terast, ei tähenda, et nad on õigesti projekteeritud ja et nende tugevusreservi kasutada saab,“ sõnas Kaljas. „Valesti projekteeritud oli fermide ühendus. Kuna ferm oli kõige muu all, siis põhjuses kahelda ei ole vaja.“

Foto: Tanel Meos

Kaljas selgitas, et ferm on hoone kandev pikk tala, mis on kahest osast kokku monteeritud ja kus on kasutatud poltühendust. Üleval on survevöö, kus peal istuvad massiivsed betoonist õõnespaneelid ja alumised massiivsed H tähe kujulised terasprofiilist konstruktsioonid on tõmmatud. Neid nimetatakse fermivöödeks.

Kaljase sõnul tehakse vead ühendustes, vardaid osatakse veel arvutada, aga nende ühendusi mitte. Riia kaubanduskeskuse hoone fermitüübi tõmbeühenduse pädev arvutamine on palju keerukam ja kulukam kui selle vermi varraste projekteerimine.

„Läti kaubanduskeskuse hoone juures ei olnud arvestatud tegelikult tekkivate jõududega poltides, neid polte oli vähe sellise massiivse ristlõike jaoks, jõud poltide vahel ei ole ühtlaselt jagunenud,“ kõneles Kaljas. „Selline konstruktsioon oli habras ja lihtsalt ohtlik. Oleks see ferm korralikult projekteeritud ja ehitatud, oleks hoone siiani püsti. “

Samasuguseid vigu on Euroopa täis

Kaljas leiab, et lätlastel oleks võimalus sellest traagilisest õnnestusest palju maailmale õpetada. „Nad peaksin ülejäänud hoone samamoodi purustama ja seda filmima,“ soovitas ta. „Nüüd on teada, millest oht tingitud on.“

Kaljas leiab, et lätlastel oleks vaja ainult ennem plats puhtaks teha, kaamerad ülesse seada ja teadust tegema hakata, sest läti õnnetusest tuleks õppida kogu Euroopal. „Sarnaseid vigu on ka Soomes, Eestis, Skandinaavias ja Venemaal mitmed hooned täis.

„See on suurem probleem kui ainult Lätis või Eestis või Soomes,“ kõneles Kaljas. Ta oletas, et ka Soomes oleks lätlaste kaubanduskeskuse hoone projekt ehitusjärelevalvest läbi läinud, sest vastu võetakse ainult paberid, kuid keegi ei arvuta neid projekte üle.

Foto: Tanel Meos

„Ei ole vahet, mitu kontrolli võtta kui kellelgi pole pädevust või tahet arvutusi teha,“ tõdes Kaljas, kelle sõnul on Soomes küll kolmanda erapooletu kontrolli kohustus, kuid kuna kõik on omavahel sõbrad ja kontrollitakse üksteist, siis tähendab see, et keegi midagi tegelikult ei kontrolli.

„Soomes viib kolmanda osapoole ülevaatamine tihtilugu hullema olukorrani,“ rääkis Kaljas. „Midagi muudetakse projektis ära, et „kontrollijale meelehead teha“, aga kõiki muutusest tulenevaid ühenduste vigu ei kontrollita.“

Natuke tõhusamaks Soomest hindas Kaljas Venemaa ehitusjärelevalvet, sest seal kontrollitakse ka arvutusi. Vähetõenäoliseks hindas Kaljas vigade läbimineku tõenäosust Saksamaal, kui on sõltumatu ja pädev kontroll.

Ühenduste võimalikke vigu on palju ja kõikides kohtades ei tule need välja. „Neid on õnneks ka parandatud enne kui asi on õnnetuseni välja jõudnud,“ tõdes ta.

"Väikemaid äpardusi" juhtub pidevalt

Kaljas tõi näiteks, et Soomes on kaks terasfermidega hoonet kokku kukkunud. Neist ühel juhul asi lõppes vigastusega, teisel juhul inimese surmaga.

"Pärast neid sündmusi on 20 000 vastavat terasfermhoonet teravdatud tähelepanu ja kontrolli alla võetud. Neid nüüd kontrollitakse, aga vead on kõigil samad," tõdes ta.

Kaljase sõnul arvatakse ekslikult, et ainult terashallidega on probleeme. "Probleeme on ka palju massiivsemate ja suurekaliibriliste konstruktsioonidega," kõneles Kaljas. "Nende õnnetused ainult ootavad oma õiget aega."

”Väiksemaid äpardusi” juhtub Kaljase sõnul pidevalt, aga seni kuni keegi surma ei saa, vaikitakse asi maha ja minnakse eluga edasi. "Tihti need „väikese äpardused“ maksavad miljoneid," kõneles insener. "Üldjuhul püütakse otsida süüd liivast ja tsemendist, kuigi süü on projekti sisse kirjutatud."

Insener Toomas Kaljase avalikult kättesaadavate fotode põhjal koostatud analüüsiga saab tutvuda siin: Riia Maxima kaupluse varingu analüüs inglise keeles

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Vaata märksõnade teemalehti või lisa/eemalda neid MyDelfi huvidest + ja - abil.

Mis teemad Sind huvitavad?

  • -  jälgi
  • -  ära jälgi
Lase MyDelfil ehitada Sinu personaalne uudisleht!

Logi sisse Facebook'iga

Alusta MyDelfi kasutamist
Nimi
Kommenteerimistingimused