Otsa sõnul on palgasurve ehitussektoris väga kõrge ja töötajate leidmine üha keerukam. "Ma usun, et Eestis pole sellist asja mitu aastakümmet nähtud, et insenere võetakse ülikooli teiselt kursuselt, mil nad ei oska veel suurt midagi teha," ütles ta. Motiveerimiseks pakutakse kõrgemaid palkasid, ametiautosid ja vabamat graafikut.

"Värskelt ülikoolist tulevad töötajad on väga teistsuguse maailmavaatega. Varasemalt olid uued töötajad kannatlikud, valmis õppima ning küsisid kõrgemat palka alles peale kogemuse omandamist, kui olid valmis ka rohkem vastutust võtma. Nüüd tahetakse kohe kõike proovida olenemata sellest, kas oskused on olemas," rääkis Ots. Nimelt uue generatsiooni töötajale pole tema sõnul niivõrd oluline palk, vaid töö mitmekesisus ja arenguvõimalused. Töötajad tahavad juba esimesel päeval teada, millised on nende arengu- ja karjäärivõimalused ettevõttes.

Kõrgemat palka küsitakse kiiresti. "Inimesed ülehindavad oma oskusi, aga kuna konkurents on töötaja poolt, siis on neil võimalus palka küsida. Sageli võetakse erinevatest ettevõtetest konkureerivad pakkumisi ja pannakse tööandja fakti ette. Sellega tuleb ettevõttel kohaneda ja töötajaid tuleb pidevalt motiveerida. Ära minnakse halbade töötingimuste ja väheste võimaluste tõttu," lisas ta.

Erinevate generatsioonide juhtimine pole samuti kerge töö. Otsa sõnul peab ettevõttes olema õige struktuur just vanuse osas. „Kui ettevõttes on palju noori, ei pruugi õiget know-how’d tekkida. Ettevõtte ülesehitus peaks olema selline, kus vanemad töötajad jagavad kogemusi ning õpetavad noori, vaid nii saab olla ettevõtte jätkusuutlik ja töötajate lõimumine edukas,” sõnab Ots. Ta lisab, et vanema generatsiooni abita on uute töötajate areng aeglasem. Loeb ka projektide valimine, täpsemalt personaalselt valitud projektid, mis noort inseneri arendavad. Raskusaste peaks tõusma vastavalt arenguga.

„Ettevõttes, kus töötavad erinevad põlvkonnad, peaks personalijuht ajaga kaasas käima ning mõtestama endale selgelt, millised generatsioonid tema ettevõttes töötavad: Z , Y või millennium. Tänapäevane ja kaasaegne juhtimine tähendab seda, et inimesi kaasatakse. Tuntakse töötajate iseloomulikke jooni ning osatakse neid isiklikult motiveerida. Kaasaegne juht käib kaasas kõige sellega, mis meie ümber toimub.”

Otsa sõnul on eduka juhtimise põhimõteteks empaatiavõime ehk oskus panna end töötaja asemele, tema jalanõudesse. „Otsust tehes panen end töötaja situatsiooni – kuidas otsus teda mõjutab, kuidas sellega suhestutakse. ” Lisaks on Otsa sõnul on tähtis tegur ka austus: „Minu põhimõte on lihtne – kui keegi tahab midagi rääkida, öelda või teha ettepanekuid, siis mul ei ole paguneid. Ettevõttes ei tohi olla juht, kelle kabineti uksed on kinni. See, et ma juht olen, ei ole midagi erilist. Mina olen päeva lõpuks samamoodi töötaja.”