Inspektsioon: pangad ei selgita klientidele täiendavate isikuandmete küsimist
Väidete kohaselt ei olnud pangad seda tegevust ka klientidele kuidagi põhjendanud. Täiendavad küsimused puudutasid muuhulgas haridust, perekonnaseisu, eluasemetüüpi, peretüüpi, tööstaaži, lapsi, teatas inspektsioon.
Inspektsioonilt küsiti, kas selline tegevus on õiguspärane ja kas inimestel on õigus mõnele küsimusele vastamata jätta. Samuti ei saadud aru, miks seda kõike neil küsitakse.
Kuna antud tegevus puudutab suurt osa rahvast ja selle osas on olemas ülekaalukas avalik huvi, alustast inspektsioon pankade üle seiret. Seire eesmärgiks oli teada saada, milliseid isikuandmeid ja mis eesmärgil küsitakse ja kas selle raames täidetakse kõiki isikuandmete kaitse seaduse nõudeid.
Seire tulemusena selgus, et pankade kliendiandmete uuendamine tuleneb suures osas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivist. Siin on tekkinud olukord, kus lisaks siseriiklikule regulatsioonile tuleb pankadel lähtuda rahvusvahelistest õigusaktidest ning korrespondentpankade nõudmistest.
Asi, millega inspektsioon rahule ei jäänud, oli kehv teavitus. Pangad ei selgitanud oma klientidele piisavalt täiendavate isikuandmete küsimise põhjusi. Samuti ei olnud inimestele arusaadav, millistele küsimustele on vastamine kohustuslik ja millistele vabatahtlik.
"Seadusest tuleb nõue, et andmetöötlus peab kliendi jaoks olema läbipaistev. Inimeste jaoks peab olema selge, miks nad peavad enda kohta täiendavaid andmeid esitama. Samuti peab inimesel olema võimalik kergelt eristada, milliseid andmeid ta peab esitama seaduse alusel ja milliste andmete esitamine on vabatahtlik," rõhutas inspektsiooni peadirektor Viljar Peep.
Nimetatud tähelepanekud ajendasid inspektsiooni saatma pankadele ringkirja, milles juhiti tähelepanu seire käigus avastatud puudujääkidele koos üleskutsega oma teavitustööd selles osas parandada. Inspektsiooni arvates tuleks asjale kasuks nt eeltäidetud küsimustiku kasutuselevõtt.
Kuna andmekaitse inspektsioonile laekunud kõnede, kaebuste, selgitustaotluste ja märgukirjade sisu andis alust arvata, et inimesed ei ole saanud oma küsimustele, millega panga poole pöörduti, adekvaatseid vastuseid, tegi inspektsioon pankadele ka ettepaneku oma töötajaid koolitada, et nad oleksid võimelised andma klientidele pädevaid selgitusi.
