NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
14.03.2018 05:58
2 puud jäi ju püsti , nagu seadus ette näeb
Anonüümne kommentaar
14.03.2018 06:41
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Päti kohta ..." poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
14.03.2018 06:48
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Ratase valitsusele meeldib" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
14.03.2018 13:37
Ärimehe meelest sanitaarraie, kõikide spetside arvates lageraie. Paluks nüüd seaduses sellised hallid tsoonid kaotada. Kui tegi ikkagi lageraie, siis tuleb ka vastutada. Ja mis kuradi põdrad kahjustavad metsa nii suurel hulgal või? See on lageraie korraldamiseks väga debiilne põhjus. Miks ei aeta asja nii, et kui on soov raiuda oma metsa, kutsutakse spetsialistid kohale, kes märgivad täpselt üles, kust ja kui palju põder näksinud on ja palju võtta tohib .Hiljem kiire kontroll ja jääks palju jama olemata.
    14.03.2018 13:42
    Ja muidugi 9000 euri trahvi on ka paras naerukoht. Iga kännu asemel lisaks üks asemele istutatud puu ja summa selliseks, et teistel kaob isu jokitamiseks. Saksas on sellised trahvid, et inimestel on surmahirm. See on ka riigipoolne korralagedus.
14.03.2018 15:32
Omapoolse kommentaari avaldatud artikli kohta ajendas mind kirjutama see,
et selle loo valguses tahan astuda välja ka teiste Eesti metsaettevõttete kaitseks ning ei poolda sugugi Keskkonnainspektsiooni jõuvõtteid.

Ei hakka laskuma seadustesse ja paragrahvidesse vaid kirjutan metsateemast kaugemal oleva inimese jaoks ka loetavas keeles.

Kõnealune mets, kus meie ettevõte 2013 aastal sanitaarraiet tegi, oli suure kahjustusalaga kuusik, seal kasvas ulukite poolt näritud puid kuid ka väga palju oli surnud ehk kuivanud puid ning tormimurru puid. Lõikasime harvesteriga sanitaarraide korras vaid haigeid ja surnud puid selliselt nagu seadus ja metsade majandamise hea tava ette näeb.

Keskkonnainspektioon (edaspidi KKI) tuli pool aastat hiljem, kirja teel saadetud vihje peale meie teostatud raiet kontrollima. KKI käekiri on üldiselt selline, et kui nemad juba kontrolli teostavad, siis nad ka trahvi teevad või menetluse alustavad. Metsa sõitmise kulud tuleb ju riigile tagasi teenida. KKI teostas mõõtmisi taatlemata ja litsentsi mitte omavate mõõteriistadega, milleks olid tahvelarvuti ja fotoaparaat. Seega tekib küsimus mõõtmistulemuste õigsuses. Alustati kriminaalasi kuna KKI oli oma mõõtmistega saanud lubatust suurema raiemahu. Raiemaht tehti taotluslikult suuremaks, kuna mõõdeti ära kõik raiejärgsed kännud, sinna hulka ka surnud puud, mida ei oleks tohtinud raiemahu sisse arvestada. Seega mõõdeti kunstlikult raiemaht suuremaks ning ei arvestatud et oli lõigatud nii surnud- kui ka tormimurru puid.

KKI-le vastulause esitamiseks tellisime sõltumatu ekspertiisiakti Metsakorralduse Büroolt, kes teostas mõõtmised ja märkis aktis, et raiet on kohati tehtud isegi allapoole lubatud piirmäära.

Prokuratuur otsustas seepeale kriminaalmenetluse lõpetada. Kuid KKI esitas kriminaalasja lõpetamise peale kaebuse. Meie jaoks selgus aasta aega hiljem, et kriminaalasja jätkati, kusjuures meile sellekohast infot ei tulnud.

Kuriooseks teeb kogu loo see, et aasta hiljem esitasime Keskkonnaametile ekspertiisiakti teatise ja soovisime kõnealuse metsaosa lageraide korras ära lõigata. Sellepeale väljastas Keskkonnaamet Metsakaitselise ekspertiisi ekpertarvamuse, milles tunnistatakse et mets on kahjustusega ja võib kogus ulatuses lageraide korras maha lõigata. Seega räägib selgelt Keskkonnaamet iseenda vastu, 2013 aastal väitsid nad, et lõikasime maha terve metsa ja 2015 aastal annavad välja akti loaga mets maha raiuda, kuna see on tugevalt kahjustatud.

Repliigi korras ja loo lõpetuseks tahan öelda, et kogu viimastel kuudel toimuva metsameedia kära taustal, teenime meie metsamehed metsast oma leiva ja maksame töötajatele palgad. On äärmiselt taunitav, et metsamajandajad on meie väikeses riigis kollideks tembeldatud, kes nagu röövlid tahaksid kogu Eestima paljaks lõigata. Metsamajandamise vastased võiks toaletis paberirulli vaadates mõlgutada mõtteid, millest küll see paber tehtud on.

Janek Kronberg
    14.03.2018 23:33
    Kellegil poleks midagi selle vastu, kui see metsast saadav oleks tõesti leib, aga kõik eelistavad ikka pigem vähemalt kalamarja saada. Kerge raha nö. Lased päranduseks, kingituseks saadud metsa maha ja siis poodi uue auto järele. Tean pealinlasi, kes saades lõuna-eestist vanavanemate maad ja ilma kohale ilmumata, lasevad kohe kruntideks mõõdistada. Iisi mani. Teine aspekt on see , et rootslaste, soomlaste jaoks on meie mets sigaodav ja nad ostavad pigem siit idiootitelt metsa puhtaks, et iseendale jääks mõnna loodus alles. Umbes nagu alkoga. Tuleb välja, et maailma kalleim vara pidada on loodus.
    15.03.2018 17:22
    Su endine paarimees!!! Jälle süüdistad,varastad metsa,mina süüdi.

    Ma paned su eluloo lehte,kõik su kohtulahendid,võlad,nime vahetused!!!
15.03.2018 11:25
saaks ehk mõne pildi ka, kuidas lendpõder 20 m kõrguse männi latva närib.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega