EAKL õigussekretäri Tiia Tammelehe vastuartiklis toodud näite puhul ongi töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastat: puudub vaidlus töötasu suuruse üle, lihtsalt praegu rasked ajad, hiljem maksame tagantjärele puuduoleva osa.

Minu artiklis sisaldub hoiatus töötajale – kõik see pooltevaheline jutt peaks olema kirjalik (e-kirjad, sõnumid jm) selleks, et tööandja ei saaks hiljem taganeda oma lubadusest kokkulepitud töötasu ära maksta, teatades näiteks, et „tegelikult ma vähendasingi alaliselt sinu töötasu ja sa töötasid üle poole aasta ega esitanud mingeid vastuväiteid – järelikult nõustusid sellega”.

Võlaõigusseadusest saab tuua ka teisi näiteid kaitstud õigussuhete kohta. Näiteks saab üürileandja muuta üüri suurust reeglina kokkuleppel üürnikuga ja kirjalikult, kuid kui üürileandja saadab üürnikule kuude kaupa üüriarve suurendatud määras ja üürnik selle vastu vaidlemata ära maksab, loetakse vaatamata kirjalikult muudatuse vormistamata jätmisele üürisuurus muudetuks – üürniku käitumisega.

Kui töötasu on (nagu ta ju ongi) töötaja põhiline elatusallikas, peaks võlaõigusseaduse mõttes olema vägagi mõistlik selle nõudeõiguse maksmapanemine 4 kuu jooksul juhul, kui töötasu ootamatult väheneb – seda just vaidlusaluse, s.t uutel alustel arvutatava töötasu puhul (milliste alustega töötaja ei nõustu), 3 aastat oleks ju ebamõistlik? 3 aastat on mõeldud sellise töötasu nõude esitamiseks, kus puudub vaidlus töötasu arvutamise aluste üle.”