Intellektuaalne omand Baltimaades kaitseta
Ainus nähtus, mis tekitab ärijuhtide seas intellektuaalse omandi mittekaitsmise kõrval veel suuremat meelepaha, on CIPR-i teatel riigiasutuste bürokraatia.
Kolmes Balti riigis küsitletud kokku 102 ettevõtte juhid pidasid häirivaks veel riiklikku korruptsiooni, puudulikke investeerimisseadusi ning ka raskusi kohtutega asjaajamisel.
Intellektuaalse omandi kaitse juures peavad firmajuhid kõige olulisemaks kaubamärkide kaitset, mõnevõrra väiksemal määral valmistavad ettevõtetele muret toodete võltsimine, patendiõiguste kaitsmine ja autoriõigustega seonduv.
Murelapseks peetakse ka piraatlust interneti domeeninimede osas, kusjuures kolmest Balti riigist tõid Eesti firmajuhid seda probleemi esile sagedamini kui Läti ja Leedu juhid.
Riiklikest institutsioonidest hindasid ettevõtjad omandi kaitse osas parimaks patendiametite tegevust, puudujääke leiti peamiselt seaduserikkujaid otse distsiplineerima pidavate ametkondade suutlikkuses.
Võrreldes Läti ja Leeduga ilmnes Eesti firmajuhtide seas siiski üks oluline erinevus — nimelt pidasid siinsed ettevõtjad kultuuri- ja justiitsministeeriumi tööd heaks ning samuti tõusid tulemustes suhteliselt positiivses valguses esile ka kohtud.
Kõigi vastanute hulgas valitseb arusaam, et kuigi seadused intellektuaalse omandi kaitsmiseks vastavad nõuetele ja on üpris head, ei pea ametkonnad — sealhulgas toll ja politsei — seaduste tegelikku rakendamist esmatähtsaks ning seda osaliselt ka puuduvate vahendite ja võimaluste tõttu.
Intellektuaalse omandi paremaks kaitseks peaks firmajuhtide hinnangul ametnikke ja poliitikuid motiveerima argument riigikassasse laekumata jäänud maksudest ja lõivudest. Tähtsaks peavad ettevõtjad veel küsimust riigi renomeest rahvusvahelise üldsuse silmis, samuti ka firmale endile laekuva tuluga seonduvat ning ära märgiti ka kaupade võltsimisest ja ebakvaliteetsest toodangust tingitud ohte tarbijate tervisele ja heaolule.
Lahendusi näevad Baltimaade ettevõtjad poliitilise tahte olemasolus, korruptsiooni ohjeldamises, tolli, politsei ja teiste ametkondade paremas koolitamises, avalikkuse teadmiste laiendamises ning samuti ka firmade endi suuremas teotahtes ja süstemaatilisemas lähenemises probleemile.
Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses läbi viidud uurimuses osalesid 49 Läti, 29 Leedu ja 24 Eesti ettevõtte juhtkonna esindajad, uuringu tulemusi tutvustab Baltikumis ja teistes endistes NSV Liidu riikides tegutsev valitsusväline organisatsioon CIPR reedel Riias.
