Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on seoses piirikaubandusega viimasel kahel aastal tekkinud uus olukord ning salaalkoholi mõiste on tarbijate ja analüütikute jaoks segasemaks muutunud.

Varem oli asi selge ning salaalkoholiks peeti kanget alkoholi- viina ja puskarit, mis oli kas ilma maksumärkideta , Venemaa maksumärkidega või võltsitud maksumärkidega, seda müüdi kindlates kohtades ning sageli oli selle kvaliteet kehv ning hind oluliselt turu keskmisest madalam. Salaalkoholi hulka liigitati ka see, mida üle piiri lipanud tädikesed Venemaalt tõid ning edasi müüsid.

Nüüd on aga oleme uues olukorras. Meil on piirikaubandus ning oma tarbeks võib euroliidu siseselt tuua suuri koguseid kaupa. Probleem on Josingu sõnul selle alkoholiga, mis ostetakse Lätist legaalselt ning müüakse Eestis edasi, sellelt aga siin makse maksmata.

Aktsiisiseaduse järgi ei ole see aktsepteeritav tegevus, kuid inimesed seda ise illegaalseks alkoholiks ei pea.