INTERAKTIIVNE KAART | Millised haruapteegid üle Eesti järgmisel aastal kaduda võivad
Seadus nõuab, et haruapteegid vormistataks ümber põhiapteekideks, ent seda saavad teha ainult proviisoritest apteegiomanikud. Enamik haruapteeke kuulub aga suurtele apteegikettidele, kellel seda õigust pole. Seetõttu ongi tekkinud olukord, kus paljud haruapteegid tuleb sulgeda.
Ametlikult on haruapteek üldapteeki täiendav apteegiteenuse osutamise koht, millel pole vaja eraldi tegevusluba. Tegelikkuses näeb see välja aga nagu tavaline rohupood. Ehkki haruapteekide mõte oli lihtsustada apteekide avamist maapiirkonnas, sest neile kehtib vähem nõudeid kui üldapteegile, on haruapteeke ka üle Eesti kõigis suuremates linnades.
Kuigi haruapteekidele seatud tähtaeg pandi paika juba mitme aasta eest, on see aeg möödunud märkamatult. Apteegifirmade põhiline aur on kulunud apteegireformi põhilisele osale ehk kahe aasta pärast saabuvale seadusemuudatusele, misjärel tohib apteegiomanik olla üksnes hulgimüügifirmadest sõltumatu proviisor.
Ravimiameto inspektsiooniosakonna juhataja kohusetäitja Katrin Kollist ütleb, et kui oletada, et hetkel kõik linnades asuvad 70 haruapteeki peaksid kinni minema, siis ei saa öelda, et ravimite kättesaadavus oluliselt halveneks.
„Ainus koht, kus olemasolev põhiapteek jääb kaugemale kui 2 kilomeetrit on Kohtla-Järve Oru linnaosa, kus põhiapteegi kaugus olemasolevast haruapteegist on üle 10 kilomeetri. Linnas asuvast haruapteegist alla 2 kilomeetri kaugusel on apteek kõikidel teistel puhkudel," kommenteerib Kollist.
Ta lisab, et enamuse haruapteekide korral on lähim apteek alla 1 kilomeetri kaugusel ja vaid 10 haruapteegi korral on lähim apteek 1,1 kuni 2 kilomeetri kaugusel. Vahemaad on võetud jalgsi käimist arvestades.
Loe haruapteekide teemast pikemalt ka Eesti Päevalehe veebruarikuisest loost.
