Interneti looja oma „lapsest": viimased 12 kuud on mind teinud väga murelikuks

 (33)

Interneti looja oma „lapsest": viimased 12 kuud on mind teinud väga murelikuks
Foto: VINCENT WEST, Reuters

Interneti looja Sir Tim Berners-Lee kirjutab Maailma majandusfoorumi lehel, et sel nädalal täitus 28 aastat, kui ta „world wide web'i" algse ettepaneku tegi. Paraku on mees viimase 12 kuuga muutunud palju murelikumaks.

Ta kirjutab:

Ma kujutasin veebi ette avatud platvormina, mis võimaldab kõigil, kõikjal jagada informatsiooni, saada võimalusi ja teha koostööd üle geograafiliste ja kultuurimiste piiride. Mitmel moel on veeb seda visiooni ka täitnud, kuigi selle avatuna hoidmine on pidev võitlus. Kuid viimasel 12 kuul olen üha enam tundmas muret kolme uue trendi tõttu. Ma usun, et peame nendega võitlema, et veeb täidaks oma täieliku potentsiaali vahendina, mis teenindab kogu inimkonda.

1) me oleme kaotanud kontrolli oma isikuandmete üle

Paljude veebilehtede ärimudel on täna selline, et pakutakse tasuta sisu, aga vastu soovitakse isikuandmeid. Paljud meist on sellega nõus. Tõsi, tihti on lepingu-dokumendid keerulised ja pikad, kuid ometi ei ole me selle vastu, et meie andmeid kasutatakse. Aga me ei saa aru, mis tegelikult toimub. Me ei oma oma andmete üle enam kontrolli ja see võtab meilt ära olulised eelised. Me ei saa enam valida, kellega ja millal me neid jagame. Lisaks ei saa me anda neile ettevõtetele infot selle kohta, milliseid infokilde me ei soovi jagada, eriti kolmandate osapooltega.

Selline laialdane andmekorje toob kaasa ka muud. Koostöös ettevõtetega on ka valitsustel üha enam võimalik vaadata, mida me veebis teeme. Võetakse vastu ekstreemseid seadusi, mis meie privaatsust veelgi rikuvad. Repressiivsete režiimide puhul on selge, mis võib juhtuda - blogijaid võib arreteerida või tappa ning poliitilisi vastaseid monitoorida. Aga isegi neis riikides, kus me eeldame, et valitsused tegutsevad oma kodanike huvide eest, on kõigi jälgimine selgelt liiga kaugele minek. Selle mõju sõnavabadusele on õõvastav. Veebis ei arutata enam olulisi teemasid näiteks tervisemurede, seksuaalsuse või religiooni üle.

Loe veel

2) veebis levib liiga lihtsalt valeinformatsioon

Täna leiavad paljud inimesed informatsiooni veebis vaid mõne üksiku sotsiaalmeediakanali või otsingumootori abil. Need leheküljed teenivad meie klikkide pealt raha. Neis näidatav kraam pannakse kokku algoritmide abil, mis tuvastavad, mida sulle meeldib lugeda, mida sa klikiks. Nii levivad ka valeinfo ning väljamõeldud uudised. Lihtne on süsteemiga nii manipuleerida, et inimesed, kel on halvad kavatsused, saavad lihtsa vaevaga valeinformatsiooni levitada, et saada kas majanduslikku või poliitilist kasu.

3) Poliitiline reklaam veebis vajab läbinähtavust

Poliitilise reklaami valkond veebis on kiiresti saanud väga nutikaks tootmisharuks. See, et inimesed saavad oma info vaid mõnelt plarvormilt ning et algoritmid on muutunud väga nutikaks, kasutades oma tööks väga suuri isiku enda poolt antud andme mahte, tähedab, et poliitilisi kampaaniad saab nüüd suunata otse neile, kellele need võiks korda minna.

Üks allikas väidab, et 2016. aasta USA presidendivalimistel toodeti päevas veebi tarvis kuni 50 000 eri variatsioonides reklaami. Sellist olukorda on väga keeruline monitoorida. Lisaks on väiteid, et osasid poliitilisi reklaame - olgu siis USAs või mujal maailmas - kasutatakse ebaeetiliselt ning juhatatakse hääletajaid valeuudiste juurde või takistatakse kõigil juurdepääs küsitlustele. Suunatud reklaamidega võib erinevatele gruppidele öelda täiesti vastukäivaid sõnumeid. On see demokraatia?

Sir Tim Berners-Lee nendib, et tegu on väga keerukate probleemidega ning lahendusedki ei ole lihtsad. Samas on mõnd lahendust juba näha. Ta rõhutab, et asjaosalised peavad tegema koostööd, et anda inimestele taas kätte kontroll oma andmete üle. Tuleb luua uusi tehnoloogiaid nagu näiteks isiklikud andmekestad (data pods) või kasutada alternatiivseid teenimisviise nagu tellimised või mikromaksed.

"Me peame võitlema selle eest, et valitsused ei võtaks vastu jälitamisseadusi. Peame julgustama Google'i- ja Facebooki-suguseid ettevõtteid võitlema valeuudistega. Samas ei tohi luua keskseid organisatsioone, kes otsustaks, mis on õige ja mis vale. Algoritmid peavad olema läbinähtavamad, et me saaks aru, kuidas tehakse olulisi otsuseid, mis meid mõjutavad. Me peame kiiresti sulgema „interneti varjatud külje" ja reguleerima poliitkampaaniate tegemist.

Lee palub, et kel vähegi võimalust, võiks toetada neid organisatsioone, kes eelpool mainitud probleemide lahendamisega tegeleda püüavad.

„Ma võisin küll interneti luua, aga kõik te olete aidanud seda luua selliseks nagu see täna on. Kõik blogid, postitused, säutsud, fotod, videod, rakendused, veebilehed ja muud tähendavad miljonite inimeste panust sellesse online-kogukonda. Veebi avatuse eest on võidelnud väga paljud. Eelmisel aastal nägime, kuidas nigeerlased astusid vastu muudatustele, mis oleks kahjustanud nende vaba väljendust internetis. Lisaks protestid Kamerunist ning ülisuur avalik toetus interneti neutraalsusele nii Indias kui Euroopa Liidus," tõi interneti looja välja.

„Kõik me oleme koos veebi ehitanud ning nüüd on meie kõigi asi ehitada internet, mida soovime - mis oleks mõeldud kõigile," lisas ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare