Kaks maailma suuremat, MySpace ja Facebook, kaotavad kasutajaid, aga sama suundumust on märgata ka väiksemate tegijate, nagu Orkuti ja Bebo statistikas.

Uuringufirma Nielsen Online toob esile, et esimest korda oma ajaloo jooksul jäi Facebookil selle aasta jaanuaris Euroopas kasutajaid vähemaks ning Ameerikas toimus aeglustumine. Teine uuringufirma comScore näeb aga langust juba igal pool. Veel selgem on kasutajate hulga vähenemine vanima ja seni ka populaarseima sotsiaalvõrgustiku MySpace puhul. Kui eri andmed kokku võtta, siis saab öelda, et MySpace saavutas haripunkti eelmise aasta juulis ning on sealt alates olnud väikeses languses. Facebooki apogee saabus oktoobris, siis oli paar kuud “platood” ja nüüd ilmnevad esimesed langusemärgid.

Kaks aastat on sotsiaalvõrgustikke kiidetud kui internetimeedia tulevikku ja interneti tulevikku üldse. Kõigepealt puudutas see MySpace’i, firmat, mille Rupert Murdoch 2005. aastal 580 miljoni dollari eest ostis. Terve möödunud aasta jooksul aga haibiti Facebooki. Facebooki asutaja Mark Zuckerberg teatas eelmisel sügisel enesekindlalt, et järgmised sada aastat kuuluvad sotsiaalvõrgustikele. Analüütikud rääkisid võimalikest IPO-dest ja joonistasid graafikuid, kui palju miski maksma hakkab. 10 miljardit dollarit? 20 miljardit? 50 miljardit?

Viimase kahe kuu jooksul on trend pöördunud. Kõikjalt kostvasse kiitvasse halleluujasse on lisandunud esimesed mõrud noodid. Ajalehtedes ilmub negatiivseid uudiseid. Kasutajate statistikaga enam kiidelda ei saa. Loomulikult pole kusagil katastroofi. Kui sinu intrenetilehel käib iga kuu 70 miljonit eri kasutajat (nagu näiteks MySpace’i ja Facebooki puhul), siis on igal juhul tegemist millegi suurega. Lihtsalt üleliigne ülistus saab otsa.

Komistuskivi

Paradoksaalsel moel saab sotsiaalvõrgustike suurest populaarsusest ühel hetkel nende enda kasvu komistuskivi. Tehnoloogiaajakirjanik Dave Jenkis on iseloomustanud võrgustike arengu faase. Faas 1: liiga vähe inimesi, on igav. Faas 2: natuke kasutajaid juba on. Vaatame, mis saab edasi. Faas 3: ohoo, siin on lahedad inimesed, cool! Faas 4: meid on palju ja me oleme kõikvõimsad!!! Faas 5: liiga palju inimesi, asi hakkab tüütuks kiskuma. MySpace juba on faasis 5, Facebook jõuab sinna kohe-kohe.

“Kasutajad väsivad,” väidab ka ajakirja Forbes hiljutine number. “Kui parlamendisaadikud ja suurfirmad hakkavad sotsiaalvõrkudesse oma profiile looma, siis küsivad paljud, kas asi ikkagi on nii kihvt.” Või nagu tõdeb muigamisi Financial Timesi ajakirjanik Brian Groom: “Minu Facebooki kasutajatest lapsed polnud sugugi rõõmsad, kui ka mina otsustasin võrguga liituda.”

Kui kasvad suureks ja tahad hakata rohkem raha teenima, leiad eest terve portsu probleeme. Näiteks isikuandmete kasutamine: Facebook palus sügisel avalikult vabandust, kui selgus, et nad olid laiali jaganud infot kasutajate ostuharjumuste kohta. Spämmijate ning viiruste armaada sotsiaalvõrgustike lehtedel. Küberkurjategijate kõrval ka tavakurjategijad: Brasiilia narkokaupmehed ajasid oma äri Orkuti kaudu. Võltskasutajate müriaad, kes üritab sulle maha müüa kõike, alates Hiina imeravimitest kuni Nigeeria võlakirjadeni. Tüütud pakkumised, igal pool laiutav reklaam ja loomulikult ka alaealiste ärakasutamise mure.

Kainenemine toimub ka raharindel. MySpace’i keskkonda reklaami ostjad kurdavad üha rohkem, et sõnum “ei jõua kohale”. Näiteks 2006. aastal tehti MySpace’i keskkonnas üks klõps iga saja reklaaminäitamise kohta. Korralik suhe. Eelmisel aastal oli aga üks klõps iga tuhande reklaaminäitamise kohta. Kümnekordne langus.

Ajakiri Businessweek kirjutab, et MySpace’i kasutajad muutuvad reklaami suhtes immuunsemaks. Suurim MySpace’i keskkonda reklaami vahendaja on Google. Otsigigandi finantsjuht George Reyes ütles alles 31. jaanuaril: “Sotsiaalvõrgustike pakkumised ei too raha sisse, nagu ootasime.” Internetis toimivad sotsiaalvõrgustikud on reklaami mõttes alles lapsekingades. Üks Google’i asutajaid Sergei Brin väidab samas Businessweekile, et reklaamipotentsiaal on kindlasti suur, kuid pole veel leitud läbimurde jaoks vajalikku võtet. Delfi tegevjuht Ville Jehe arendab sama mõtet. Jehe väitel loeti seitse-kaheksa aastat tagasi ainult kasutajate hulka. “Arvan, et ka sotsiaalvõrgustike seas toimub puhastumine.”

Kas Eesti internet on valmis?

•• Kui vaadata uuringuid Eesti internetisaitide külastatavuse kohta, siis pole viimase paari aasta jooksul suuri muudatusi olnud. Kasutajaid on vaikselt juurde tulnud, kuid esikümme enam-vähem sama.

•• Delfi on kõige populaarsem (või neti.ee, sõltuvalt uuringumeetodist), siis rate.ee, Postimees oma ühissaitidega, hot.ee, teised ajalehekeskkonnad, auto24.ee. Ühtegi uut ja suurt tulijat pole, ära pole ka keegi langenud.

•• Kui jätta kõrvale neti.ee, mis põhineb ühel teenusel, siis pakuvad kõik ülejäänud Eesti populaarsemad saidid eri teenuseid. Ka ärimudel tundub paigas olevat.

•• Ville Jehe arvab, et lähitulevikus ei paista Eesti internetisaitide seas ühtegi suurt läbimurret ega totaalset ärakukkumist. “Paari aasta jooksul võib keegi üllataja esikümnesse siiski jõuda,” lisab Jehe. “Tõenäoliselt on see aga rajatud ühele, praegu ootamatuna tunduvale teenusele.”