Kuidas kujuneb Eesti hinnapiirkonnas turuhind? Ehk kuna välisliinide võimsused on väikesed ja EE on ainuke suur energia tootja siin piirkonnas siis kas antud hind on sisuliselt suuremalt jaolt tema kontrollida?

Elektri hinda mõjutavad juba täna suuresti välisühendused nii lõuna (Läti, Leedu nõudlus) kui ka põhja (Eslink I) suunas. Enamikul ajal aastast (ca 80% tundidest) on juba täna elektri hinnad Eestis samad, mis Soomes ja seetõttu ei ole alust väita, et turg ei toimi.

Tõsi, Estlink I on täna pudelikael, mis ei luba ülekanda piisavat võimsust, et Eestisse jõuaks põhjamaade väga madalad turuhinnad, mis seal aeg-ajalt esinevad. Samas hoiab seesama pudelikael ära ka väga kõrgete turuhindade jõudmise Eesti turule. Pärast Estlink II valmimist on Eesti ja Soome turuhinnad samad, sest ülekandevõimsusi kahe turu vahel on piisavalt.

Eestil on elektriühendused Soomega 350 MW, Lätiga 800 MW ja Venemaaga 1000 MW. Kui me võrdleme ennast näiteks oma lähinaabritega siis on Eesti turg oluliselt rohkem avatud kui Soome, Läti, Rootsi, sest meie välisühenduste osakaal võimaldab suuremat elektrikaubandust. Teisisõnu on meie ühenduste kaudu võimalik tuua riiki rohkem elektrit elektritarbimise kohta võrreldes meie naabritega.

Ajakirjanduses on välja hõigatud, et CO2 kvootide hinnad tõstavad elektri maksumust umbes 20% võrra. Miks siis hinnatõus reaalselt on umbes 50%?

Elektri tootmishinna suurenemine põlevkivist on seotud saastekvootide hinnaga, kus iga 1000 kWh tootmiseks tuleb osta 1,1 tonni CO2-te. Täna maksab CO2 tonn turul ca 8 eurot. Seega saame, et ilma turgu avamata oleks meie elektrihind järgmisel aastal hetke CO2 maksumuse juures veidi üle 4 eurosendi kWh eest (ilma käibemaksuta). Samas aga CO2 hinna tõustes tõuseks märkimisväärselt ka suletud turu elektrihind. Seega tähendab turu avamine Eesti tarbijatele hinnatõusu riski ärahoidmist, sest põlevkivist elektritootmise kõrge hinna korral saame elektrit osta põhjamaadest. Sealne elektritootmine on väikese süsinikumahukusega ja CO2 hinna tõustes sellist mõju pole.
Elektrienergia börsihind kujuneb nõudluse-pakkumise vahekorrast.

Kas täna kehtivad öised elektritariifid ja mis toimivad ka nädalavatustel 24h, jäävad kehtima ka uuest aastast ja seda ka riiklikel pühadel, mis näiteks satuvad olema kolmapäeval/neljapäeval?

Elektrienergia müüjad pakuvad ka vabaturul nii ühetariifse kui ka kahetariifse mõõtesüsteemiga mõõdetud elektrienergia hinnapakette. (Müüjate kontaktandmed leiab siit.) Kahetariifse mõõtesüsteemi kellad on tavaliselt seadistatud öö- ja päevatariifiks esmaspäevast reedeni, arvesse võtmata riiklike pühade sattumist erinevatele kalendripäevadele. Täpsema informatsiooni saamiseks peaksite pöörduma konkreetsete müüjate poole.

Hetkel on mu elektri arve n. Miks esimesest jaanuarist on see n+x? Miks x on muutuv ja üldsegi mitte tarbijast sõltuv?

Reguleeritud turul pidime ostma elektrienergiat kindlaksmääratud hinnaga, mis sisaldas endas nii põhjendatud kulusid kui ka ettevõtja ärikasumit. Vabaturul pakuvad müüjad lisaks püsihinnaga pakettidele ka börsihinnast sõltuvaid hinnapakette, kus börsihinnale on lisatud marginaal, mis sisaldab nii müügikulusid kui ka ärikasumit.

Kuna elektrivõrgud jäävad ju alati sama ettevõtte hallata, miks ei võiks olla nii, et näidud edastatakse alates 1. jaanuarist (kas automaatlugemisega või veebis) võrguettevõttele, kes need siis edastab konkreetse kliendi elektrimüüjale? Ka arve võiks tulla üks ja ainus võrguettevõtte kaudu. Praegu saab vist olema selline olukord, kus Eesti Energia juurde jäävad kliendid edastavad näite endiselt ja saavad ka ühe arve, kuid teise müüja valinud peavad edastama näite nii võrguettevõttele kui uuele müüjale ning samuti saavad kaks eri arvet.
Või ma eksin? Kas on oodata muudatusi?

Elektrituruseaduse kohaselt on mõõtmiskohustus võrguettevõtjal, seega tuleb ka elektrinäidud teatada ainult võrguettevõtjale, kes omakorda edastab need andmevahetusplatvormile, kus tarbija tarbimisandmeid näeb ainult see müüja, kellega tarbijal on sõlmitud elektrileping. Võrguettevõtja ja müüja võivad kokku leppida, et müüja esitab tarbijale ühise arve nii elektrienergia kui ka võrguteenuste eest.

Miks peab näiteks humanitaar, üldse ärikalduvusteta inimene või näiteks pensionär hakkama börsispekulandiks? Miks pannakse kõik inimesed seisundisse, milles elavad ainult pragmaatilised äri- ja kasuinimesed?

Börsi hinnast sõltuv pakett on vaid üks paljude seast. Kui ei ole huvi, teadmist ega tahtmist börsi hindasid jälgida või turuhinna muutumisega riskida, saab valida paketi, kus elektri hind on fikseeritud pikemaks ajaks.

Miks politiseeritakse äri? Miks ei ole pakkujate hulgas vene odavamat
elektrit?

Vt. vastust allpool.

Miks ei ole tarbijatele elektripakkujate seas Soome ega Venemaa elektritootjate pakkumisi? Avatud elektriturul pole just aus tegevus siinsete elektritootjate niisugune tegevus, kui nad ostavad puudujääva energia nimetatud riikidest.

Elektriturg on juba täna Soomega tugevasti integreeritud ning pärast Estlink II valmimist on lõimumine täielik. Elektrimüüjad ostavad oma elektri börsilt (või on börsihind nende pakkumist referentsiks) ja sinna müüvad oma toodangu enamik Põhjamaade elektritootjaid. Samuti müüakse Vene tootjate elekter läbi börsi. Seega, läbi elektribörsi tarbime me tegelikult erinevate tootjate elektrit sõltumata otseselt sellest kellega meil leping sõlmitud on.

Kui juba turu avamiseks läks, siis miks ei võiks seadusandlikult kohustada kõiki elektrimüüjaid pakkuma vähemalt mõnda kindla perioodiga ja samaväärsete tingimustega paketti, et saaks reaalselt hindu võrrelda.

Praegu on kellegi huvides säilitada ja kujundada võimalikult segane olukord just hindade võrdlemise mõttes. Selge, et see töötab juhuslikkuse printsiibil nende huvides, kes siin kõik elektrit vahendada ja hangeldada soovivad, kes reaalselt midagi ei tooda. Juhuslikkus toimib nii, et ju osad ikka iga pakkuja kliendiks hakkavad. Aga võiks kohustada neid näiteks pakkuma kindlat 6-kuulist aastast ja 3-aastast paketti, et siis lihtsalt paned andmed kõrvuti ja näedki, kes on kehvem pakkuja.

Selliseid võimalusi pakuvad tegelikult võrdlusportaalid, kelle kohta leiab infot www.avatud2013.ee lehelt. Kuivõrd tähtajalise lepingu on võimalik ilma sanktsioonideta varem lõpetada ei oma lepingu pikkus hetkel hindade võrdlemisel võtmetähtsust. Samamoodi on hõlbus kõrvutada marginaale, mida elektrimüüjad lisavad elektribörsi hinnale.

Miks ikkagi elektrihind nii odav on veel ja kas on kavas saamata tulud tagant järgi saada. Kallim hind distsiplineeriks tarbijat. Lisaks võiks olla elektri arvestid abonentkaardiga võlglastele. See tähendab, et usalduse kaotanud klient saaks elektrit ainult ettemaksuga. Kaart võiks näiteks Selveris saadaval olla laetuna, kuhu saaks jooksvalt peale laadida pangast.

Elektri hind peegeldab iga tunni elektri pakkumise (tootjad) ja nõudluse ristumispunkti. Kui nõudlus väiksem (öised tunnid) siis elektri hind üldjuhul madalam, kui nõudlus suurem siis kõrgem. Kindlasti laieneb tulevikus elektri pakkumiste valik veelgi. Ettemaksu võimaldavad paketid on muide ka juba täna turul olemas.

Kas korteriomanikuna oman õigust valida ise elektrimüüja kui ka pakett, kui ühistu (kus enamik on pensionärid, kes kardavad kirjatööd ) valib jätkuvalt ühiselt paketi. Senini on ühistu poolt valitud pakett ja arveldus taandatakse igale korteriomanikule tema voolumõõtja näidule (+ ühine osa ) vastavalt, mida arveldab ja korraldab ühistu esimees.
Kas kodanikul kui korteriomanikul on õigus keelduda ühistu lepingust ja vormistada endale leping oma nimel, küll aga on nõus osalema elektrilepingus selle ühise osa (koridorid, trepikojad jne)elektri kasutamisel, mille vormistab ühistu.

Saan teie kirjeldusest aru, et võrguleping on sõlmitud ühistu nimel, mitte igale korterile eraldi. Sellisel juhul saab otsustada korteriühistu ühiselt milline elektripakett valida. Siin on tehniliselt võimalik vaid kaks lahendust, kas iga korteriomanik sõlmib võrguettevõtjaga eraldi lepingu ja saab ise otsustada kellelt elektrit edaspidi ostab või on üks võrguleping ühistul ja ühistu langetab ühiselt valiku temale sobiva elektrimüüja osas.

Millal selgub, kas taastuvenergia tasu vähendatakse ja palju seda vähendatakse?

Taastuvenergia tasusid vähendada võimaldav elektrituruseaduse muutmise eelnõu on täna Riigikogus menetluses. Loodan, et Riigikogu suudab seadusmuudatuse heaks kiita veel sellel aastal. Sellisel juhul on võimalik taastuvenergia tasude vähenemine juba järgmisest aastast.

Kogu tähelepanu suunatakse elektri hinnale. Teatavasti on Soomes ülekandeliinide pikkus kümneid kordi suurem kui meil. Samal ajal on ülekande tasu neli korda madalam võrreldes meie omaga. Piisaks sellest, kui ülekande tasu korrigeerida allapoole, siis ei oleks elektri hinnatõus nii suur.

Ülekandetasud on konkurentsiameti kontrolli all ja konkurentsiamet jälgib väga tähelepanelikult, missuguseid investeeringuid ja kulusid nad võrguettevõtjatel teha lubavad. Sellegipoolest on olukord täna selline, et 1990-ndatel vajalikus mahus tegemata jäänud investeeringuid jaotusvõrkudesse tuleb meil praegu pisitasa järgi teha. Kui võrk on korda tehtud ja iga tuuleiil kodusid pimedaks ei jäta on võimalik, et võrgutasud tulevikus ka langevad.

Kasutan maja kütmiseks elektriküttel töötavat soojussalvestit.
Aastane tarbimine on ca 12 000 kWh. Meie jaoks saab hinnatõus olema märkimisväärne - niipalju siis IRLi kodukulude kontrolli alla võtmisest.
Avatud turul on mõte ainult siis, kui tarbijatel on võimalus kasutada reaalset turuhinda ja reguleerida oma tarbimist vastavalt turuhinna muutustele. Selleks vajavad tarbijad kaugloetavaid tunniarvestusega voolumõõtjaid. Olen arvamusel, et MKM on jätnud oma töö tegemata või puudub asjapulkadel eesotsas ministriga arusaam turu toimimisest.

Madalamad kulud saavad alguse ikkagi energiasäästust. Oma kodu soojustades kindlustate end kõige paremini energiahindade tõusu vastu. Riik pakub siin kodude soojustamiseks abi läbi erinevate toetusprogrammide.

Tunnipõhist arvestamist võimaldavate kaugloetavate arvestite paigaldamisega on Elektrilevi juba algust teinud ning kõik Eesti majapidamised saavad need arvestid 2017 aastaks.

Miks ei saa Venemaa odavat elektrit osta?

Venemaal on elektrienergia tootmiskulud tõesti odavamad kui Euroopa Liidus. Seda peamiselt leebemate keskkonnanõuete ja heitmekaubandussüsteemi puudumise tõttu. See aga ei tähenda, et Vene müüjad sooviksid oma toodangut müüa alla turuhinna. Nagu iga teise kauba puhul tekib tootele hind ikkagi turul nõudlus- ja pakkumiskõverate ristumispunktis.

Niisamuti nagu ei müü Vene naftakompanii Lukoil oma Eesti tanklates kütust turuhinnast odavamalt ei tee seda ka Vene elektrimüüjad. Madalamad tootmiskulud võimaldavad Vene elektritootjatel ja –müüjatel teenida suuremat kasumit. Vene päritolu elektri ligipääsu Eesti turule otseselt ei piirata, kuid senine praktika näiteks Leedust pole näidanud, et Vene elekter oleks tarbijatele odavam.

Kuna üldteenuse mõistlikku marginaali kontrollib konkurentsiamet,  kuidas siis üldse saavad muutuva hinnaga paketid üldteenusest odavamad olla? Vähemalt Eesti Energia kui riigiettevõtte puhul ei tohiks riigiettevõtte töötajad ebamõistliku marginaaliga lepinguid üldse sõlmida. Ja kui nii peaks juhtuma, siis tuleks ebamõistlik tegevus kohe lõpetata. Üldteenuse puhul pole tarvis kliendiga ka lepingut sõlmida - seega üldteenuse osutamine on "börsihind + lepingujärgne marginaal" teenusest automaatselt lepingu sõlmimise kulude võrra odavam?

Üldteenuse mõistlikku marginaali kontrollib tõepoolest konkurentsiamet, mis annab kindluse, et üldteenuse lubatud marginaal ei ole mõistlikust kõrgem. Samas tuleb arvestada, et üldteenust jäävad tõenäoliselt tarbima suur hulk keskmisest väiksema tarbimisega majapidamisi, mis viib üldteenust pakkuva võrguettevõtja jaoks tema kulud kliendi tarbitud kWh kohta keskmisest kõrgemaks.

Kust võiks täna saada tavainimene infot kuu keskmise kaalutud öise börsihinna ja kuu keskmise kaalutud päevase börsihinna ajalugude kohta?

Elektri turuhindadest erinevatel tundidel saab ülevaate Eesti süsteemihalduri koduleheküljelt ning samuti elektribörs Nord Pool Spoti leheküljelt (Eesti hinnapiirkonnad EE). Seal on esitatud elektri hind iga tunni kohta ning võimalik näha öise ja päevase elektri hinna erinevust.

Intervjuu esimest osa saab lugeda SIIT.