Mida täpsemalt tähendab eurotsooni kukkumine ehk millist mõju see avaldav lihtinimesele? Mida soovitaksite tavainimesele, kellel on väike sääst, näiteks 10 000 eurot?

Ega ühtset definitsiooni ei ole keegi eurotsooni kukkumisele välja pakkunud, kuid reeglina peetakse selle all silmas sündmust, kus euro kaob käibelt ning 17 eurotsooni liiget võtavad kasutusele mõne muu valuuta (kas siis oma rahvusvaluuta või mõne muu ühise valuuta). Vahel räägitakse eurotsooni kukkumisest ka kontekstis, et mõned üksikud riigid lahkuvad eurotsoonist või siis eurotsoon lakkab selle tänasel kujul eksisteerimast mõne muu sündmuse tagajärjel.

Usun, et tavakodanikule sellisest olukorrast otseseid mõjusid väga palju ei teki. Küll aga tuleb kardetavasti arvestada kaudsete mõjudega, mis avalduvad peamiselt läbi majanduslanguse. Eurotsooni kukkumine tooks arvatavasti kaasa tõsise finantssektori šoki, mis kanduks kiiresti edasi reaalmajandusse. Seega tuleb arvestada näiteks majanduse kiire jahtumise, tööpuuduse suurenemise ja palgakasvu pidurdumisega.

Säästude pärast üleliia siiski muretseda ei ole põhjust ning üldiselt on neid kõige targem hoida selles valuutas, milles on suurem osas igapäevastest kohustustest.

Palun kommenteerida milline võib olla euro devalveerimise võimalus, mis sellega kaasneks ja millised oleksid devalveerimise võimalikud tagajärjed?

Euro kurss on pidevalt teiste valuutade suhtes ujuv ja seega mingist konkreetsest devalveerimise sündmusest kui sellisest rääkida ei saa (euro odavnemine ja kallinemine on protsessid, mis igapäevaselt erinevate valuutade suhtes toimuvad). Näiteks USA dollari suhtes on euro viimase poole aastaga odavnenud, kuid võrreldes 2010. aasta keskpaigaga hoopiski tugevnenud.

Väga üldiselt öeldes soosib odavam euro eurotsooni eksportivat tööstust, kuid muudab tarbijate jaoks kallimaks importkaubad. Kallima euroga on vastupidi.

Kui peaks juhtuma, et devalveeritakse euro. Kas oleks näiteks mõistlik vahetada oma säästud näiteks dollaritesse või inglise naeltesse?

Kui on nägemus, et euro järgmise aasta jooksul näiteks dollari või naela suhtes oluliselt odavneb, siis loomulikult on mõistlik oma säästud ümber vahetada. Samas tuleb arvestada, et maailmas ei leidu tõenäoliselt ühtegi inimest, kes suudaks valuutade liikumist sellise täpsusega ette näha. Kui ei ole soovi just valuutaturgudel spekuleerida, on kõige targem hoida säästud selles valuutas, milles on suurem osa teie igapäevaseid kohustusi. Juhul kui räägime väga suurtest säästudest, siis võib mõelda ka teatud hajutamise peale eri valuutade vahel.

Palun öelge kas selline stsenaarium on võimalik, et eurotsooni liidrid otsustavad koostöös teiste eurotsooni liikmesriikidega, (need, kes võlgades pole näiteks Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Eesti, Austria, Holland, Belgia, Luksenburg, Slovakkia, Sloveenia) et sellised võlgnikud nagu Kreeka, Itaalia, Portugal, Hispaania ja Iirimaa visatakse rahatsoonist ja Euroopa Liidust üldsevälja?

Jah, selline asjade käik on võimalik ning paljude analüütikute ja poliitikute arvates isegi kõige tõenäolisem stsenaarium (kui jätame arutluse alt kõrvale euroliidrite retoorika, et aluslepingute järgi on selline asi võimatu). Isiklikult pean seda siiski vähetõenäoliseks stsenaariumiks. Nimetatud riikide majandused (Itaalia, Kreeka, Hispaania, Portugal, Iirimaa) moodustavad kogu eurotsooni majandusest umbes kolmandiku. Eurotsooni tuumiku (Saksamaa, Prantsusmaa) jaoks oleks sellistes mõõtmetes tsooni jagunemine tõsiste majanduslike negatiivsete mõjudega. Seega usun, et eurotsooni lagunemise vältimiseks astuvad Saksamaa ning Euroopa Keskpank (EKP) samme, mis aitavad täna valitsevale usalduskriisile punkti panna. Kõige tõenäolisemalt on EKP sunnitud valima niiöelda rahatrüki tee ja lubama hätta sattunud riike sisuliselt piiramatute vahenditega aidata.

Euroopas on teatavasti mõned iseseisvad valuutad nagu Inglise nael, Šveitsi frank jne, siit küsimus, milliskes prognoosite nende tulevikku. Šveitsi keskpank ju kulutab miljoneid, et hoida paigas frangi-euro kurssi?

Usun, et Šveits jätkab oma valuuta kaitsmist liigse tugevnemise vastu seni kuni vaja. Kui eurotsooni võlakriisiga seonduvad pinged lahtuvad, siis muutub mõnevõrra lihtsamaks ka Šveitsi keskpanga töö ning pikemas plaanis võib seetõttu pigem prognoosida frangi nõrgenemist euro suhtes. Inglise naela tulevikust rääkides tuleb silmas pidada, et ka Suur-Britannia ise vaevleb majandusraskustes, mis koos toimuva rahatrükiga kahtlemata naelale just tugevdavalt ei mõju. Samas ei tule ka eurotsoonis probleemidest puudust, mistõttu naela/euro vahelise kursi muutust on täna väga keeruline prognoosida.

Mis põhjustas tänase järsu euro hinnatõusu USD suhtes?

Kui küsimus puudutab 30. novembri liikumist, siis euro tugevnemise põhjuseks oli teade, et suured keskpangad (USA Föderaalreserv ning Inglise, Jaapani, Šveitsi ja Euroopa keskpangad) pumpavad majandusse täiendavat likviidusust (täpsemalt muudeti dollari-swapid ligi poole odavamaks ning pikendati likviidsuse pakkumise programmi).

Millal ja kuidas tuleb uuesti Eesti kroon? Milline oleks krooni kurss?

Usun, et eurotsoon jääb püsima ning kroon Eestis uuesti käibele ei tule. Sukasäärde jäänud kroonid saab ka tulevikus euro vastu vahetada 15,6466 kursiga.

Mis varaklassis ja kus riigis Euroopa ja USA võlakriisi eskaleerumisel oleks kapital turgude fluktuatsioonide vastu kõige paremini kaitstud?

Kui eesmärgiks on kapitali kaitse, siis soovitan pangahoiuseid.

Kas on mõtet loota et pensionieas fondid veel eksisteerivad kui euro on kadunud?

Sõltumata sellest, kas euro jääb või kaob, et ole põhjust fondide kadumise pärast muretseda. Erinevaid fonde on maailmas küll väga palju, kuid kõige klassikalisemad aktsiafondid investeerivad ettevõtete aktsiatesse. Selliste fondide kadumisest saame seega rääkida ainult juhul fondi investeerimisportfelli kuuluvad ettevõtte kaovad. Sellist tulevikku aga täna ette ei ole näha.

Mul on eurod LHV-s tähajalisel mida teha kas jätkata LHV-s või peaksin füüsilist kulda ostma?

Globaalse finantssüsteemi püsimajäämises ei ole põhjust sedavõrd suures osas kahelda, et füüsiline kuld oleks ainuke investeerimisvõimalus. Tähtajaline hoius on hea ja stabiilne rahapaigutus.