ÄRILEHE INTERVJUU: Jaapani majandusteadlane võrdleb majandust populaarse Disney joonisfilmiga: mõtlemine ei tohi olla "külmunud"
Enne loengut ülikoolis leidis Takata aega ka Ärilehega Disney populaarset multifilmi „Frozen“ appi võttes Jaapani majanduse minevikust, olevikust ja tulevikust rääkida.
Selgitage palun Ärilehe lugejatele, mis on „abenoomika“ olemus?
Kas te olete näinud filmi „Frozen“ (eesti keeles "Lumekuninganna ja igavene talv"- toim.)? Alates 1990. aastast oli Jaapani majandus just sellises nii-öelda külmunud seisus. Enne seda oli buum, aga buumile järgnes seisak. See tähendab näiteks seiskunud kinnisvara arendusi, kuid peamiseks probleemiks oli deflatsioon.
Seisak tegi inimesed ja ettevõtted ettevaatlikuks. Nad ei kulutanud enam nii palju kui seni. Abenoomika peamine eesmärk ongi muuta inimeste mõtlemist, saada lahti nii-öelda külmunud olekust.
Muutused algasid kolm aastat tagasi siis, kui võimule tuli peaminister Shinzo Abe. Kolme aastaga on toimunud suured arengud. Külmunud olek on sulamas, kuid mitte siiski veel täiesti. Aastatel 2006 kuni 2012 vahetus Jaapani peaminister igal aastal ning sellises olukorras puudus igasugune stabiilsus. Muutuste jaoks on aga väga oluline, et oleks stabiilne valitsus. Stabiilne valitsus tähendab stabiilset majanduspoliitikat.
Kuidas Jaapan asus kolm aastat tagasi deflatsiooniga võitlema?
Inflatsiooniga võitlemine on võrdlemisi lihtne – tuleb lihtsalt tõsta intressimäärasid. Defaltsiooniga võitlemine on palju keerulisem ning arenenud riigis pole tulnud seda teha alates 1930ndatest kui maailma vallutas niinimetatud suur depressioon.
Ei ole ühte asja millega saab deflatsiooniga võidelda. Vaja on mitut tegevust korraga. Korralikku fiskaal- ja rahanduspoliitikat ning kasvustrateegiat. Muuta tuleb ka inimeste mõtlemist. See aga paraku ei ole lihtne. Kolm aastat ei ole kindlasti piisav, et inimeste mõtlemist muuta ning jaapanlased on endiselt skeptilised.
Mis neid skeptiliseks teeb?
Ligi 20 aastat depressiooni. Depressioon on mõiste majanduses, aga eelkõige on ta psühholoogiline termin.
Kas abenoomika töötab või on seda veel liiga vara öelda?
Ma arvan, et me liigume õiges suunas ning kolme aasta jooksul on toimunud suur progress. Kuid inimeste mõtlemine ei ole veel piisavalt muutunud.
Suurimad probleemid millega Jaapanis praegu tegeleda tuleb on vananev rahvastik ning naiste roll tööturul. Inimesed, kes on 60-70 aasta vanused on täiesti terved ja võiksid täiesti vabalt tööturul aktiivselt osaleda. Tuleb leida erinevaid meetmeid selle soodustamiseks.
Mida te vastaksite kriitikutele, kes leiavad, et abenoomika ei tööta?
Minister Abe on olnud oma reformidega väga julge. Ma väga loodan, et need riskid tasuvad ennast lõpuks ära. Selge on ju see, et tavapärased vahendid ei tööta.
Mida oleks Jaapanil Eestilt õppida?
Me imetleme Eestit, sest teil on väga stabiilne valitsus ning väga range fiskaalpoliitika. Meil Jaapanis ei olnud vahepeal 20 aastat stabiilsust.
Kuidas parandada Eesti ja Jaapani kaubandussuhteid?
Eesti on pea tervenisti ümbritsetud merega, seega oleks kalatoodete eksport ilmselt väga edukas. Eriti arvestades jaapanlaste kala lembust. Uued võimalused oleks ka IT-ettevõtetel, sest Jaapani regulatsioonid selles valdkonnas on muutunud leebemaks.
Mida te ootate Jaapani majanduse tulevikult? Kas pärast 20 aastat külma talve on nüüd lõpuks suvi käes?
Meil on vaja kannatlikkust. Selles keskkonnas läheb kaua aega, et saavutada tulemusi. Suvi veel käes ei ole, kuid juba on märke lume sulamisest. Kevad on saabumas. Märts.
