INTERVJUU: Kuidas tunda ära mürgiseeni ja miks ei või ussitanud seeni süüa

Seenetarga Uve Ramsti sõnul peaks tarbija pigem ise metsa seeni korjama minema, kui turult ostma, kuna ostes ei saa kunagi kindel olla seene vanuses ja selles, kui puhas see ussidest on. Delfi lugejate küsimustele seente kohta oli nõus vastama Eesti Loodusmuuseumi töötaja ja seenetark Uve Ramsti.

* Seenel käies korjan alati ainult neid seeni mis piima välja ajavad? Kas see on õige tegu - kas on mürgiseid seeni, mis piima välja ajavad?

Kui korjate vaid piimmahla eritavaid (viljakeha kõigist osadest - jalast, kübarast, eoslehekestest), siis olete ilmselt riisikate sõber. Pärast kupatamist mürgiseid seeni, mis meenutavad riisikaid ja annavad piimmahla, kas valgepiimjat, kollakat, oranži (õhu käes selle värvus sageli muutub), ei ole vaja karta.

* Eelmisel aastal hoiatati mingi mürgise seene eest, mida võib kergelt männiseenega segamini ajada. Soomes olla selle seenega pahandusi olnud. Mis seen see on ja kuidas ära tunda?

Ei ole nende hoiatustega kursis, kuid tean, et juba paljude aastate eest hoitati Soomes inimesi kühmvöödiku eest (Cortinarius rubellus), mis pealiskaudsel vaatlusel võib meenutada männiriisikat.

Kühmvöödikul puudub kindlasti männiriisikale omane piimmahl. Ka on tema jalg ristivöödiline (vöödid vahel pigem määrdunud kollakad ja piklikud laigud punakaspruunikal jalal). 2010. aastal oli seda seent Eestis palju, ka tänavu pole ta haruldane. Tegemist on surmavalt mürgise seenega, kuid sarnasus männiriisikaga on siiski väike.

Soovitav on aga oma korjatavatesse männiriisikatesse suhtuda vastava tähelepanuga - vöödilisevõitu jala ja kuivad piimmahlata seened tuleb kindlasti maha jätta.

* Milline osa mürgistest seentest on mürgine? Kas vastab tõele, et näiteks punasel kärbseseentel on mürgine ainult kübara punane kile. Ka pilvikutel pidi just see punane kile mütsil mürgine olema, on see tõsi?

Üldjuhul on mürgine ikka kogu viljakeha. Pilvikute puhul on see kindlasti nii, nagu ka kõigi teiste mürgiste seente puhul.

Punasel kärbseseenel on tõesti mürkainete kontsentratsioon kübaranahas, jala muguljas osas ja rõngas suurem kui mujal. Ometi ei saa öelda, et need mujal puuduksid.

Teiste mürgiste kärbseseente puhul tuleb igal juhul arvestada tõsiselt ohtlike ainetega kogu viljakehas.

* Mõni seen on veel päris väike, aga juba ussikäigud sees. Kas sellist seent võib süüa? Või küsiks teistmoodi - mida need ussikesed ikka teevad?

Ussitamiseks pole vaja muud, kuid seenesääske, kes ükskõik mis vanuses viljakeha üles leiab ja sellele muneb. Munadest arenevad väga ruttu vastsed ehk seeneussid, kes kohe sööma asuvad ja seega käike seenesse uuristavad.

Ussikesed ise pole mürgised, kuid kui seen on ikka väga ussitanud, siis on selles juba ka omajagu laguprodukte, mis muudavad parima söögiseene kõlbmatuks ehk mürgiseks. Seenevalkude lagunemise tulemusel tekivad niinimetatud laibamürgid, mis on väga ohtlikud.

Samal põhjusel ei tohi toiduks valmistada juba liigvanu (kübara servad ülespoole või juba mustuvaid) seeni.

* Millised seened ei ussita? Kas on selliseid, mis kunagi pole ussitanud? Miks need ei ussita?

Klassikaline ussivaba seen on kukeseen. See on evolutsiooniliselt vanapärane seen, mis ussikestele ei sobi.

Kas uss sööb või ei söö mingit seent, ei ütle absoluutselt midagi selle kohta, kas seen on ohutu või ohtlik inimesele. Ka kõige hullemad "tapjaseened" valge ja roheline kärbseseen ussitavad ning on tihti tigude poolt auklikuks söödud.

Intervjuu teise osa avaldame Delfi Majanduse "Intervjuu" rubriigis neljapäeval.