INTERVJUU: Martin Kruus: tuumajaam tõstab elektri hinda rohkem kui taastuvenergia

 (50)
ärileht.ee
                     
INTERVJUU: Martin Kruus: tuumajaam tõstab elektri hinda rohkem kui taastuvenergia
Martin Kruus FOTO: Eesti tuuleenergia assotsasioon

Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni esimees Martin Kruus ütles tänasel üleilmsel tuulepäeval lugejate küsimustele vastates muuhulgas, et aatom-elektrijaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas ning elektrihind kasvab selle rajamisel kordades rohkem kui taastuvenergia puhul.

Mida teate rääkida tuulegeneraatorite põhjustatud infrahelist? Kuidas ja kui suures raadiuses mõjutab see ümbritsevat elukeskkonda?

Infraheli sagedusega 20 Hz ei ole tuvastatav madalamal tasemel kui 79 dB, kuulmissüsteemi mõjutamiseks peab teadlaste sõnul infraheli tugevus olema sellise sageduse juures vähemalt 145 dB. Elektrituulikute poolt tekitatav infraheli jääb vahemikku 50 kuni 70 dB, mis on tunduvalt alla taseme, mil inimene seda kuulma hakkab. Seetõttu ei avalda tuulikud inimese tervisele mitte mingisugust mõju. 

Kohe meenub mingi välismaa firma plaan katta tuulikutega suur osa Hiiumaast. Kas selliseid tuuleparke, kus elekter ja raha viiakse välja, aga elukeskkonna reostus (mastid, undamine, vilkumine jmt) jääb meie kanda, on ikka vaja?

Füüsiliselt elektrit välja viia pole võimalik, see tarbitakse ikkagi meil kohapeal ära. Nagu vesigi voolab väikseima takistuse suunas, siis liigub ka elekter alati sinna süsteemis, kus väikseim takistus ning kuna elektriliinid ise on üks suur takisti, siis tarbitakse elekter alati selle genereerimise vahetus läheduses. Seega ei saa elektrit kunagi nii-öelda kotiga ära viia.

Kui energiat mingit piirkonnas genereeritakse rohkem kui seal tarbitakse, siis on võimalik energiat süsteemist välja eksportida, kuid kuna tuuleelektri osakaal on täna vaid neli protsenti Eesti tarbimisest, siis seda ohtu täna ei ole.

Kas eraisiku toodetud energiat saab võrku müüa ja millised on selle tingimused?

Energiamüügiga saab tegeleda siiski juriidiline isik, kuid pidasite vast silmas, et kas väiketootjad saavad oma toodetud energiat võrku müüa.

Teoreetiliselt peaks see olema võimalik ja on ka toimiv keskmise suurusega tuulikute (100-200 kW) ja väikeste vesiveskite puhul.

Väiketuulikute (alla 20 kW) liitumine elektrivõrguga ei ole kahjuks aga siiani väga sujuvalt läinud ja meie teada ei saa hetkel nii väikestest tuulikutest toodetud elektrit võrku müüa. Siiski on olukord paranemas ja loodetavasti täpsustuvad juba selle aasta jooksul väikeseadmete liitumistingimused ja elektri võrku müümine saab väiketootjatele ka tegelikus elus võimalikuks.

Hetkel käib siin tihe koostöö ministeeriumi, jaotusvõrgu, ülikoolide ja väiketuulikute tootjate/müüjate vahel.  

Millised on täna Eesti kodanikul võimalused investeerida tuuleenergia tootmisesse? See tähendab, et kui inimesel on säästud, mida ta sooviks investeerida tuuleenergeetikasse, siis millised on võimalused?

Eestis saab tuuleenergia tootmisesse investeerida ainult omades ise tuulikut, meil selleteemalisi ühistuid või börsiettevõtteid pole veel tekkinud, kuigi võiks. Meile lähim tuuleenergiaga tegelev börsiettevõtte on Rootsi firma Eolus Wind, kelle aktsiaid saab osta Stockholmi börsilt NASDAQ OMX First North ning kes ka Eestis tuuleparke omab ja arendab.

Miks peab tarbija kompenseerima tuuleenergiat? Kas taastuvenergia maks on ikka seadusandlikult korrektne?

Ettevõtjad täidavad riikliku tellimust rohelise elektri tootmiseks. Makstes tasu juba valmistoodangu eest väldib riik sellega ise riigieelarvelisi investeeringuid elektrijaamade ehitamisesse. Lähemalt saab selle kohta informatsiooni Elektrituruseadusest §59-st.

Millal lõpuks ometi Eestisse aatomijaam ehitatakse?

Aatom-elektrijaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas. Üks kaasaegne tuulik maksab 1,5 miljonit eurot /MW. Võttes arvesse tuumajaama pikast ehitusperioodist tulenevaid intresse ja pidevalt suurenevaid kulutusi ohutustehnikale on tuumajaama lõppinvesteeringu kulu ligikaudu 7 miljonit euro/MW kohta.

Sellele lisanduvad kulud kasutatud tuumakütuse käitlemisest ja pikemas perspektiivis ka tuumajäätmete lõppladestusest ning siin räägime miljarditest või isegi kümnetest miljarditest eurodest. Täna valitseb siin veel väga suur teadmatus, kuna lõplikke ladestusjaamu veel pole. Ka needki kulutused on vaja tagasi teeninda elektrimüügist, mis tähendaks, et elektrihind kasvab kordades rohkem kui taastuvenergia puhul.

Kui palju Eestis üldse neid paiku on, kus tuult tuuleenergia tootmiseks piisavalt? Kui suure osa energiavajadusest saaks parimal juhul Eestis tuuleenergiast rahuldada?

Eestis on tuulerikkaid kohti palju, aga samas on ka palju looduskaitselisi ja elamualadest tulenevaid piiranguid, kuid kasutades ka merel asuvaid tuuleparke saaks katta kogu Eesti vajaduse tuuleenergiaga.

Probleemiks kujuneb siin pigem tasakaalustus- ja salvestuselektrijaamade puudumine, seega hüppeline tuuleenergia suurendamine ei oleks mõistlik. See protsess peaks olema evolutsiooniline ning käima käsikäes salvestus- ja tasakaalustusjaamade ja nutikate elektrivõrkude arenguga.
Nutikas elektrivõrk peaks tarbijatel aitama elektrit tarbida siis, kui seda on.

Täna tarbija lihtsalt kasutab elektrit ega teadvusta, et teatud hetkedel on see väga odav ja teatud aegadel väga kallis. Kui tuulikuid on energiasüsteemis palju, siis ilmselgelt on tuulistel tundidel elekter odav. Neil tundidel võiks tarbija näiteks laadida akusid, sh elektriauto oma, soojendada suures veeakumulaatoris tarbe- ja küttevett ning tegelikult saab ka muid elektritarvikuid senisest enam tööle ajastada rohkem lähtuvalt elektrihinnast.

Juhul kui püstitame piisavalt tuulikuid, siis kas võib meil juhtuda sarnaselt Saksamaa või Texase osariigiga, et elektrihind muutub mingil hetkel negatiivseks? Ehk soodsate tingimuste kokkulangevusel on elektrihind tarbijale tasuta.

Jah, elektrituru avanedes 2013. aastal on kõikidel tarbijatel võimalik seda olukorda enda huvides ära kasutada.

Miks on sagedased juhud, et kuuldes tuuliku püstitamisplaanidest laiendab riik antud kohale koheselt looduskaitseala?

See tõesti ei ole hea praktika. Riigi tegevus looduskaitsealade haldamisel peaks olema palju prognoositavam ning mitte toimima kampaania korras ega oluliselt muutma maaomanike õigusi oma maad kasutada. Kergekäeliselt ning teatud huvigruppidele kallutatult ei tohiks riik oma looduskaitsepoliitikat muuta ei ühes ega teises suunas. Vajalik on stabiilsus ja läbipaistvus. Seda tõdes hiljuti ka riigikohus, kes tühistas valitsuse määruse tuulepargi arendajale kuuluvate kinnistute hoiualade kaitse alla võtmise kohta.

Kui võrrelda rahalisi toetusi, mis antakse või on antud Eesti Energiale vs kõikidele teistele tuuleenergia tootjatele kokku, siis milline võiks olla see suhe?

Eelmisel aastal maksti Eesti Energia tuuleparkide toetuseks veidi üle 37 protsendi tuuleparkidele makstavatest toetustest.

Mis või kes pidurdab Eestis enim tuuleenergia arengut?

Teadmine, et tuuleenergia on siinkandis üks väheseid jätkusuutlikke elektrienergia tootmise variante jõuab meie poliitilise, majanduse ja teaduse eliidini väga vaevaliselt ning seepärast puudub ka siiras soov seda valdkonda arendada, mis omakorda peegeldub kõikides igapäevastes protseduurides. Taastuvenergiaga tegeletakse justkui sunniviisiliselt nagu ühe tüütu Brüsseli kohustusega ega ole veel aru saadud selle tegelikust väärtusest.

Kas investeeriksite raha pigem tuumajaama ehitusse Eestis või "arukate võrkude" arendusse?

Kindlasti arukate võrkude arendusse.

Kas tuuleenergia tootjatel oleks midagi selle vastu, kui osa kasumist läheks kohaliku omavalituse või elanike otsetoetusteks?

Ei ole. Näiteks Viru-Nigula, Hanila ning Noa-Rootsi valdades see omaalgatuslikult juba toimib.

Kuidas on käitunud tuumajaamast saadava elektrihinna graafik viimasel kümnel aastal võrreldes tuuleenergiaga?

Praegu töös olevad tuumajaamad on ehitatud 1970. aastatel, mil tehti investeeringuid elektrijaamadesse hoopis teistel alustel. Tollal ehitasid jaamu oma eelarvest riigid, mitte äriettevõtted, ning omahinnast lähtuvat elektri turuhinda ei eksisteerinud. Seega ei saa plaanimajanduslikke tuumajaamu võrrelda uute tuuleelektrijaamadega, mille investeeringud tehakse tavapärase majandusloogika alusel. Arvestades seda, et kapitalikulu täna töös olevate tuumajaamade elektrihinnas ei kajastu ei ole vanade tuumajaamade elektrihind adekvaatne võrdlusmaterjal.

Olen huvitatud elektri tootmisest sisemaal tuulikuga, mille võimsus on 50-100kw, kas Eestis on ettevõtjaid, kes sooritavad võtmed-kätte tehinguid ja millega kaasneb ka Eleringi poolne toetus?

Sellise suurusega tuuliku ostu plaanimisel tasub kindlasti enne uurida elektrivõrguettevõtte liitumistingimusi ja tuuliku vastavust neile tingimustele. Kui tuulik vastab jaotusvõrgu tingimustele ja seda on võimalik võrku liita, siis on võimalik ka toodetud elektri eest Eleringilt toetust saada. Tuleb tunnistada, et siiani pole Eesti suurim jaotusvõrgu ettevõtja väiksemate tuulikute liitumist eriti soosinud ja kohaldab tingimusi, mis kehtivad suurtele tuulikutele.

Eestis on küll firmasid, kes tegelevad sellise suurusega tuulikute impordi ja paigaldamisega, kuid komplektsete lahenduste pakkujaid pole. Täpsemat informatsiooni saab Eesti tuuleenergia assotsiatsioonist.

Lisaks olen kuulnud valitsusepoolsest väiketuulikute regulatsioonist, millal see valmis saab ja jõustub ja mida võidavad sellest väiketootjad?

Tuuleenergia klaster teeb aktiivset koostööd Eesti Energia Jaotusvõrguga parandamaks väiketuulikute võimalusi liituda elektrivõrguga. Samuti on klaster analüüsinud väiketuulikute toetusi ja turgusid mujal Euroopas ning teeb soovitusi toetusskeemide rakendamiseks, mis muudaksid ka eraisikutele taastuvelektri tootmise väiketuulikute abil atraktiivseks.

Kas lähemas tulevikus on kavas kasutusele võtta väiketarbijatele (elanikele) kolmetariifne energiaarvestus, selleks et kas või oma tarbeks tootmisega (tuul, päike) saaks aidata energiavõrgul tipukoormust katta?

Hetkel Eestis energeetika regulatsioon ei näe ette erisusi väiketarbija elektritootmise lahendustele, küll aga kohustab meid selleks ELi taastuvenergia direktiiv, mille kohaselt peab Eesti riik rakendama meetmeid elektrisalvestiste ja tarkade võrkude arendamiseks. Need omakorda aitavad kaasa väiketarbija taastuvenergia tootmise lahenduste tekkimisele ja kasutusele võtmisele, sest jaotusvõrkude nö tagurpidi töölepanemine nõuab võrkude ümberehitamist ja kindlasti ka salvestiste rakendamist.

Tuuleparkide rajamine loodusesse seni tööstuslikult reostamata kohtadesse tähendab, et meil polegi enam kohta, kus näeks päikseloojangut tööstusmaastikku nägemata vaadata. Teeks ettepaneku teha väiksemad tuulegeneraatorid majade katustele panemiseks, mis ei põrise ega vibreeri, kindlasti on sellised juba konstrueeritud ka. Kus on juba maja, seal pole enam ka puutumatut loodust.
Aga see mõte ilmselt ei meeldi suurtootjatele, kes oma kasust siis ilma jääksid. Aga meri ilma tuulikuteta on ilus vaadata. Ja inimene on emotsionaalne olend.

Eesti rannikualad on enamuses kaitse all, mis tagavad ürgse looduse säilimise ka tulevikus ja välistavad tuulikud. Näiteks on kaitsealadeks Lahemaa, Keila-Joa, Pakri, Nõva, Dirhami, Roosta, Matsalu, Väinameri, Soela väin, Kassari laht, Hiiu madal, Vilsandi rahvuspark, Sõrve, Kihnu väin, Pärnu laht.... Seega ei saa väita, et tulevikus meil polegi enam kohta, kus puhast päikeseloojangut näeks.

Majakatustele väiketuulikute paigaldamine ei lahenda suurenergeetika probleeme, sest need tekitavad samuti müra, aga müraallikas tuuakse inimestele lähemale.

Teiseks on väiketuulikutel ka väikesed mastid ning tuulikud asuvad turbulentsetes õhuvooludes, mis omakorda takistavad energiatootmist. Kolmandaks ei ole enamasti asustatud kohtades ja madalal kõrgusel olevatel majade katustel ka piisavalt kvaliteetset tuult, et sinna väiketuuliku paigaldamine ära tasuks. Samas väikesaartel või ranniku ääres võib ka katusele paigaldatav tuulik arvestatava koguse energiat toota.

Kui palju energiat kulub ühe 3MW võimsusega tuugeni tootmiseks, püstitamiseks, teenindamiseks ja utiliseerimiseks? Mitme aastaga üks 3MW tugen need kulud katab ja tegelikult energiat tootma hakkab?

Meil puuduvad andmed tuugenite kohta, aga mis puudutab kaasaegseid elektrituulikuid, siis on vaja ligikaudu neli kuud, et tasa teha kogu energia hulk, mis läheb tuuliku tootmise, paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tegevuse lõpetamise peale pärast 20-25 aastast eluiga. Oma töötamise jooksul toodab tuulik kuni 80 korda rohkem energiat, kui on vaja tema tootmiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks.

Millised on tuuleenergia silumis- või kompensatsioonimehhanismid tänapäeval, üks suurimaid miinuseid on tuuleenergia ebastabiilsus, olen lugenud näiteks tuulejaamade juures biogaasi või vesiniku tootmisest, mis tuulepuudusel omakorda käivitavad generaatorid.

Kas tuuleenergia võib olla täiesti autonoomne ja sõltumatu ja sealjuures ka stabiilne? Eestile on soovitatud energeetika mudelit tuuleenergia ja Eestis toodetud biogaas. Oleks see realistlik?

Tõsi ta on, et mida rohkem tuuleparke ehitatakse, seda enam on vaja tasakaalustavaid elektrijaamu, kuna olemasoleva elektrisüsteemi absorbeerimisvõime saab ammendatud. Tasakaalustavad jaamadeks võib olla hüdropump-elektrijaam, gaasijaam, elektriakud, kütuse element, hoorattad või suruõhk.

Neid kõiki maailmas kasutatakse, seega oleks mõistlik rakendada neid ka Eestis. Enamlevinud tehnoloogiateks on gaasimootoril töötav jaam, mis maksab 0,6 miljionit eurot / MW ja hüdropump-elektrijaam, mille kulu on 0,7-1 miljonit eurot / MW. Kui paigaldada tuulikud koos gaasi- või hüdropump-jaamaga tuleb see ikkagi oluliselt odavam kui näiteks tuumajaama ehitamine.

Ainuüksi biogaasist jääb tuuleenergia balansseerimiseks väheks, v.a juhul, kui ei toimu suurt arengut pürolüüsi gaasi tootmisel.

Elektrituulikute ehitamise õpetamise guru Hugh Piggot korraldab üle maailma kõikjal kursusi ka kõige vaeseimais riikides. Millal jõuab Hugh Piggot Eestisse? Kas Eesti tuuleenergia assotsiatsioon on teinud midagi selleks,et ta tuleks Eestisse?

Meil on Eestis oma Piggot olemas, sest tuuleenergia klastri arendusjuht Criss Uudam on tema juures vastava koolituse saanud. MTÜ Samsaara korraldab juuli lõpus ka Eestis Hugh Piggot’i poolt arendatud väiketuuliku iseehitamise kursuse, kus Criss Uudam on ka üheks koolitajaks. Rohkem teavet kursuse kohta leiab www.samsaara.ee.
Suure huvi korral võiks kaaluda tõesti Hugh Piggot’i järgnevatel aastatel Eestisse kutsuda isiklikult kursust läbi viima.  

Mis on tüüpilised valearusaamad seoses tuuleenergiaga/tuuleparkide rajamisega?

Et tuuleenergia on kallis. Tegelikult ei ole, kuna tuul on kütusena tasuta, puuduvad saastetasud. Põhjus miks ta kallis tundub on see, et mistahes uus elektrijaama on kulukas ning riigi eelarvelistest vahenditest ehitatud vanade jaamade elektri omahinnas investeerimiskulu ei kajastu. Odav elekter on meil ajutine ja näiline ning kehtib seni, kuni vanad jaamad püsti seisavad ja keskkonnanõuetele mingitki moodi vastavad, see aeg saab aga varsti ümber.

Lugejatele antud intervjuu on üleval ka tuuleenergia assotsiatsiooni kodulehel Tuuleenergia.ee.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused