Intervjuu: miks valesti säilitatud seened tapvalt mürgised võivad olla

 (15)
Intervjuu: miks valesti säilitatud seened tapvalt mürgised võivad olla
Seeneteadlane valge kärbseseenega

Seenetarga Uve Ramsti sõnul peaks tarbija pigem ise metsa seeni korjama minema, kui turult ostma, kuna ostes ei saa kunagi kindel olla seene vanuses ja selles, kui puhas see ussidest on. Delfi lugejate küsimustele seente kohta oli nõus vastama Eesti Loodusmuuseumi töötaja ja seenetark Uve Ramsti.

*Mismoodi peaks seeni säilitamiseks ette valmistama?

Värskelt kasutatavate söögiseente (selliste, mis kupatamist ei vaja) parimaks säilitusviisiks võiks pidada kuivatamist või sügavkülmutamist. Nii peaks kõige paremini säilima nende toiteväärtus.

Muidugi võib alati kasutada nii soolamist, marineerimist või hapendamist. Siis aga ikka retsepte ja hoiutingimusi arvestades. Näiteks rasvas praetud või omas mahlas konserveeritud seened võivad põhjustada botulismi ehk teatavate bakterite tegevuse tagajärjena seenevalkude lagunemisel tekkiv mürgistust, mis võib osutuda eluohtlikuks.

Botulismi tuleks karta, kui konservipurgi kaas on kummis ja purgi avamisel on tunda vastikut haisu.

*Milliseid seeni ei pea kunagi kupatama?

Sellist seenerühma (peale kukeseente) välja pakkude ei oska. Enamasti on igas seeneperekannas nii kupatamist vajavaid kui ka värskelt pannile pandavaid. Tuleb lihtsalt teada, millised seeneliigid vajavad kupatamist ja millised mitte.

Seotud lood:

Kupatamist vajavad kõik kibedad pilvikud, enamik riisikaid ja ka mõni puravikuliik (tamme-kivipuravik). Igale liigile tuleb ikka individuaalselt läheneda.

*Kuidas on võimalik, et peale vihmast suve ja sügist ei ole Harjumaal eriti seeni?

Ei saa öelda, et Harjumaal tänavu seeni ei ole. Võib küll juhtuda, et kohati on neid napilt. See pole aga tingimata seotud vihmarohkuse või -vähesusega. Seened tahavad peale vee ka parasjagu sooja, pealegi on ka seentel omad puhkeperioodid.

Pärast mitut head seeneaastat on täiesti tavaline, et tuleb mõni seenevaene. Võib täheldada ka seda, et mõnel aastal on rohkem teatud liike ja vähem teisi ning vastupidi.

*Kas on võimalik, et koht kust aastaid olen seeni saanud, ühtäkki enam saaki ei annagi? Kas niidistik võib jääda vanaks ja ära hävineda?

Kui selles seenekohas just lageraiet pole tehtud, peaks sealt ikka veel seeni saama. Seeneniidistik võib elada sadu aastaid.

Mükoriisaseened, kes eluks vajavad koostööd elavate puudega, kaovad aga kindlasti, kui kaovad puud, kes neid toitainetega varustavavad. Nii juhtub näiteks riisikate, pilvikute ja puravikega. Säilida võivad mõnda aega vaid puitu lagundavad ja selle kaudu toitaineid saavad seened: kännumamplid, külmaseened ja teised taolised.

*Kust saab head infot seente kohta – kas on mõni raamat, mille peaks ostma?

Parimat infot annavad ikka meie oma mükoloogide seeneraamatud. Tõlkeraamatutest need, kus on kirjas, et ka kohalik mükoloog on neid üle vaadanud ning omad kommentaarid lisanud. Põhiliselt seetõttu, et seente levik on erinev.

Hetkel parimaks pean "400 eesti seent" (autorid K. Kalamees ja V. Liiv), millest on ilmunud juba mitu kordustrükki. Kas see hetkel ka müügil on, ei tea lubada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare