Intervjuu: Olerex: riik on võtnud suuna tarbimise maksustamisele
Miks Olerexi Tallinna tanklas ümardatakse arve alati ülespoole isegi siis kui summaks on näiteks 45 senti? Küsitakse 50 senti ... maakeeli nimetatakse seda vist varguseks.
Lõpphindade ümardamisel lähtume Kaubandustegevuse seadusest. Vastavalt Kaubandustegevuse seaduse paragrahvile 9, võib kauba või teenuse lõpphinda ümardada 10 sendiga täisarvuliselt jaguva summani ülespoole, kui enne ümardamist lõppeb kauba või teenuse lõpphind viie või enama sendiga. Kui lõpphind lõpeb nelja või vähema sendiga, siis toimub ümardamine allapoole.
Eesti kütusefirma omab kütust täpselt niipalju kui klient enne maksmist oma paaki täidab, peale maksmist kuulub see juba kliendile. See, mis on teisel pool takimispüstolit, ei kuulu kütusefirmale vaid on nähtavasti liisitud Brüsselilt, sest kütuse hinnaga mängitakse kõikjal EL-i riikides! Hind võib kõikuda mitu korda päevas ja selle ajaga ei ole mahuteid kordagi täidetud.
Tõepoolest, korduvad hinnamuudatused ühe päeva jooksul ei ole otseselt seotud sisseostuhindade muutumisega. Seda tuleb ette konkurentsivõitluse ägenedes, kus reageeritakse kiiresti teiste turuosaliste hinnamuutustele.
Riikides, kus kütuse jaemüük on aastakümnete vältel arenenud väga efektiivseks ja konkurentsitihedaks, on jaehindade muutuste uurimisele pühendatud tõsist tähelepanu ja sel teemal on võimalik leida väga palju väga huvitavat kirjandust.
Näiteks on Austraalia Konkurentsi- ja Tarbijakaitse Komisjon väga põhjalikult uurinud sealsel turul toimivaid perioodilisi hinnamuutuste tsükleid, kus hinnad on kohati kõikunud nädalase intervalliga nädalapäeva täpsusega. See, nagu ka paljude teiste riikide sarnased tähelepanekud näitavad peaasjalikult seda, et kiire hinnamuutuste seeria lühikese aja jooksul viitab jaemüüjate ägedale konkurentsivõitlusele.
Kas keegi võiks Ahtri tänava tanklast ära koristada need tobedad metall kastid, mis asuvad kohe tankurite kõrval? Need kenasti tähistamata ning autos istuvale juhile täisesti märkamatud. Sõitsin kena mõlgi enda auto ukse sisse. Irooniana juhtus see samal päeval kui tegin endale Oleplekki kliendikaardi ning otsustasin nende kütust tarbima hakata. Ehk siis suhtumisega, et vahelt pole kust pütist tuleb, milleks siis seda Statoili nuumata. Kuidagi mõrk maik jäi sellest päevast tänu plekimõlkimisele külge. Nii ma siis edasi Statikat nuumangi.
Väga kahetsusväärne lugu. Küsimus on Tallinna Ahtri teenindusjaama edastatud ja saab peatselt lahenduse. Ootame klientidelt alati tagasisidet probleemide osas, et saaksime need võimalikult kiiresti lahendada. Vaatamata ebameeldivale kogemusele loodame siiski, et leiate põhjuse meid tulevikus jälle külastada.
Valik võrreldes meil müüdava kütusega on ikkagi Vene bensiin, pealegi on viiimane kolmandiku võrra odavam kui see Eestis müüdav solk.
Mis puudutab Venemaal toodetud bensiine, siis oma näitajate poolest sobivad need ka kaasaegsetele mootoritele.
Eestisse Venemaalt bensiini ei impordita, kuna see ei vasta Eesti ülirangetele keskkonnanõuetele. See ei tähenda tingimata seda, et kütus ka tehniliselt halb oleks. Paljude kütuse kvaliteedinõuete osas toimib paradoks “mis on hea keskkonnale, ei ole alati hea mootorile” ja vastupidi. Näiteks kõrge väävlisisaldusega diislikütus on heade määrimisomadustega, kuid samal ajal aktiivsem korrodeerija ja oluliselt keskkonnavaenulikum. Pliibensiin ja MTBE-sisaldusega bensiin on heade antidetonatsiooniliste omadustega, kuid väga kantserogeensed. Väävlivaba diislikütus on halvemate määrimisomadustega, kuid keskkonnaohutum, ja ühtlasi kallim, kuna diislikütusest väävli eraldamise ehk desulfurisatsiooniprotsess on väga kallis.
Venemaal on kütus tänu maksuerisustele tõepoolest märgatavalt odavam kui Eestis.
Kas juttudel, et Märjamaa Statoili kõrvale tuleb Olerexi automaattankla, on tõepõhi all?
Küsija on oludega hästi kursis. Need jutud ei ole tõepoolest tühja koha pealt tekkinud.
Kas vastab tõele, et kõikides tanklates saadaolev diiselkütus tuleb kõik ühest pütist, vahet pole kas tegemist on Statoili, Neste või Olerexiga ? Erinevus pidi olema ainult lisainetes, mida sinna juurde lisatakse. Või vastab Statoili väide tõele, et nemad toovad kogu kraami Norrast.
Kütust tuuakse Eestisse mitmest lähipiirkonna naftatöötlemistehasest: Mažeikiai (Leedu), Porvoo (Soome), Mozõr, Novopolotsk (Valgevene), Kalundborg (Taani), Mongstad (Norra).
Eestis kehtivad autokütustele väga ranged kvaliteedinõuded, iga kütusepartii läbib terminaalis kvaliteedikontrolli ja seetõttu on tanklatesse jõudva kütuse kvaliteet ühtlane olenemata tootjatehasest.
Millal bensiinihind kaheksale kroonile jälle langeb?
Tänase maksukoorma all, mis on üle 9 krooni ühe liitri kohta, mitte kunagi.
Miks tõuseb Eestis kütuse hind kohe pärast väikset tõusu samas kui hinna langusele reageeritakse kaks nädalat. Miks ei lange kütuse hind sama kiiresti kui tõuseb. Kas tõesti on Eesti kütuse müüate varud kahe päeva suurused või on tegu lihtsalt ahnusega?
Eesti kütusemüüjate varud on suuremad kui kahe päeva tarbimine ja seetõttu ei reageeri siseturg sisseostuhinna kõikumistele mitte kohe, vaid mõningase viivitusega. Muuhulgas tasandavad laovarud ära nii mõnegi maailmaturul toimunud järsu hinnakõikumise.
Mida järsem on sisseostuhindade tõus, seda raskem on hinna tõstmise otsus jaemüüjatele. Kui orkaan Katrina hävitas 2005 aastal osa USA naftatööstusest, tõusis bensiini sisseostuhind paari päevaga kahe krooni võrra. Jaehindadesse jõudis tõus aga alles siis, kui hulgimüügihinnad olid tanklahindadest krooni võrra kõrgemale tõusnud.
Huvitav, et kõik tanklaketid müüvad kütust sendipealt ühe hinnaga, miks ei ole suuremaid hinnavahesid? Kasumid on kõigil meeletud, keegi võiks esimesena kasumi arvelt natuke loobuda klientide kasuks!! Odavamat kütust eestimaisest tanklast oleks lust osta.
Sarnased jaemüügihinnad annavad tunnistust turul valitsevast tihedast konkurentsist. Ükski jaemüüja ei jäta konkurendi algatatud hinnalangetamisele vastamata.
Kütusefirmade kasumite suurust hinnates peab arvesse võtma, et 2009 aastal jõudsid Eesti viiest suurimast jaemüüjast kasumisse vaid kolm.
Miks ei saa Tallinnas ja selle ümbruses Olerexi tanklatest riigikeelset teenindust. Kui küsid midagi eesti keeles siis suhtlevad ainult vene keeles ? Maardus on lausa uue tankla peale kirjutatud vene keeles.
Me oleme keeleküsimusse püüdnud suhtuda liberaalselt ja piirkondlikke asjaolusid arvestades. Näiteks Maardus või Sillamäel peame tõesti arvestama sellega, et muidu väga tublile klienditeenindajale võib perfektne eesti keele oskus käia üle jõu ja ka vastupidi, ainult eesti keeles ei õnnestu meil end kõigile klientidele arusaadavaks teha.
Siiski peavad kõik klienditeenindajad olema võimelised suhtlema eesti keeles kõnekeele tasandil. Samuti on kasulik, kui klienditeenindajad valdavad suhtlustasandil vene keelt, et suhelda klientidega, kes eesti keelt ei valda.
Kui teile tundub, et teie tähelepanekud aitavad meie tööd paremaks teha, siis palume meiega isiklikult ühendust võtta.
Muuseas, uues Võru teenindusjaamas teenindame kliente ka võru keeles.
Kas Olerexil on julgust kütuse (baas)hinnad kodulehele üles panna? 5+, Lukoil, Alexela seda teevad.
Meil on kaalumisel mitmed erinevad võimalused, kuidas kodulehel kütuse hindade muutumist paremini kajastada. Ja nagu küsija vihjab, võiks jaehindade asemel olla otstarbekam jälgida muutusi maailmaturul, millest kohalikud jaehinnad otseselt sõltuvad.
Rõhute maailmaparandamisele. Kas Teie arvates hakkab parandamine ühest kõige kõrgemast bensiini hinnast või oma riigi ettevõttest. Mis on see,mis kutsub Teie kallist kütust ostma?
Me oleme veendunud, et maailmaparandamine algab iseendast. Täna peame me leppima sellega, et transport põhineb naftast toodetud kütustel, et naftat toob maailmaturule tootjate kartell, et nafta hinda mõjutavad peale tegeliku nõudmise ja pakkumise rahaturud ja maailmapoliitika ja et üle poole kütuse jaehinnast moodustavad maksud.
2006 aastal tulid rootslased välja ideega muutuda naftavabaks riigiks. Me näeksime väga suure rahuloluga, et Eesti näitaks üles samalaadset ambitsiooni naftasõltuvusest vabanemiseks.
7.detsembril tõstis Statoil hinda terve krooni võrra see tähendab 18.70 peale, kuidas reageerib selle peale Olerex, kas ka ühineb hinnamanipulatsioonidega?
Olerex tõstis bensiini hinda 50 ja diislikütuse hinda 40 senti liitri kohta. Me mõistame täiesti klientide pahameelt, sest hinnatõus langes pühade-eelsele ajale. Sellest hoolimata kinnitame, et hinnatõus toimus ostuhindade kallinemise tõttu ja jaemüüjate marginaal ei suurenenud.
Miks Eesti turul tõuseb kütus kohe, mõne päevaga, kui maailma turul barrel kallineb ja kui odavneb, siis venitatakse kütuseturul kummi nädalaid enne kui meil langetatakse, samas kui teistes euroopa riikides nt saksamaa on kütusemüüjad võimelised paari tunniga muudatused sisse viima eespool mainitud mõlemal suunal. Pole võimalik, et Eesti kütusefirmade "laoseis" on ainult mõne päevane. Samuti ei tõuse alati mõne päevaga tavaliselt ka tootja hind, kelle käest te oma kütust tarnite.
See, et kütuse hind on kõigil operaatoritel ühesugune ja hinnamuutused samaaegsed, annab tunnistust Eesti kütuseturu jõudmist arenenud turgude sekka. Täpselt samuti käituvad jaeturud maailma paljudes tööstusriikides, kus jaeturud on küpsenud läbi sajandipikkuse arengu. Markantseimate näidetena olgu toodud Austraalia ja Inglismaa, kus jaemüüjate vahel valitseb raevukas konkurents, hinnamuutusi aga saab tihti ennustada päeva täpsusega.
Olerexi hinnapoliitika rajaneb paaril lihtsal põhimõttel: ühelt poolt peab jaehind katma tegevuskulud ja tagama ettevõtte jätkusuutlikkuse. Teisalt vastame enda klientide lojaalsusele omapoolse lojaalsusega ja tagame neile Olerexi tanklates alati konkurentsivõimelised hinnad.
Kütuseturg on oma põhiolemuselt väga sarnane valuutaturuga. Ameerika dollar maksab kõigis pankades reeglina sama palju ja hinnamuutused toimuvad samuti üheaegselt, kuid erinevalt kütusefirmadest ei tule kellelgi pähe süüdistada pankasid kartellileppes.
Kahtlejatel soovitaksin tutvuda mahuka samateemaliste uurimistööde pagasiga, kuna kütuse jaeturge analüüsivad ja tulemusi avaldavad paljude arenenud tööstusriikide tarbijakaitseorganisatsioonid.
Olerex pooldab läbipaistva ja avatud kütuseturu põhimõtteid ning on seetõttu juba aastaid teinud tihedat koostööd nii tarbijakaitseorganisatsioonide, õiguskaitseorganite kui ka avalikkusega. Meie arhiivid on olnud avatud kõigile põhjendatud päringutele.
Kas on plaan ka välismaale laieneda? Kui jah, siis millised on planeeritavad sihtkohad?
Väljaspoole Eestit Olerex lähitulevikus jaamu ei ehita, küll aga jätkame tööd välispartnerite kaudu. Täna kehtib Olerexi krediitkaart meie koostööpartnerite tanklates Lätis, Leedus, Poolas ja Venemaal. Jätkame enda kaardi leviala laiendamist.
Tänase päeva seisuga maksab bensiin 95 täpselt sama palju kui 2008. aasta buumi tipphetkel. Kuidas on see võimalik? Aastal 2008. juuni-juuli oli naftabarreli hind maailmaturul 145 dollarit (arvestades toonast krooni-dollari kurssi 9.9 EEK/USD siis eesti kroonides teeb see 1436 krooni barrel), nüüd on barrel maailmaturul 90 dollarit (arvestades praegust krooni-dollari kurssi 11.9 EEK/USD siis eesti kroonides teeb see 1071 krooni barrel). Seega hinnalangus (1436-1071)/1436=25%. Võttes 2008.aasta bensiin 95 hinnast 25% maha, peaks meil praegu bensiin 95 maksma 13.95 EEK-i. Arvestades muidugi juurde,et vahepeal on tõusnud aktsiis jämedalt 2 EEK-i, lisaks käibemaksutõus 2% ja mingi imepisike maks on teil seal veel (täpselt nime ei mäleta), siis saan ma hinnaks jämedalt 16.30 EEK-i. Samas tööjõukulud on teil vähenenud. Ka ei usu ma, et 2008.aastal te kahjumiga bensiin 95 müüsite. Seega kui ma õigesti aru saan, on teie kasum suurenenud lausa 2 krooni liitri pealt. Ja ärge palun hakkake lollitama ka, et meie hind ei sõltu maailmaturu hinnast, sest te tõstate hinda meil 2-päevase viivitusega, kui maailmaturul hind tõuseb. Küsiks ka veel,et miks meil hind ei lange sama kiiresti kui maailmaturul langeb?
Kütuse hind koosneb järgmistest komponentidest:
(maailmaturu hind dollarites tonni kohta * USD kurss * tihedus / 1000 + aktsiisimaks + varumakse + terminali-, jaotus- ja jaemüügikulud) * käibemaks
Täpsem arvutuskäik diislikütuse näitel on toodud ühe järgneva samateemalise küsimuse vastuses.
Küll aga, lugedes teie väidet jaemarginaali suuruse kohta, tooksime välja ühe mõtlemapaneva fakti: 54% inimesi usub, et kütuse jaemüüjad teenivad iga liitri müügilt üle kolme krooni (uuringufirma Klaster, november 2010). Nii laialt levinud eksiarvamus näitab, et kütusefirmade tegevus peab muutuma inimestele arusaadavamaks.
Loodame, et ka käesolev intervjuu sellele kaasa aitab.
Miks peab mõnes Teie tanklas enne maksma ja siis saab alles kütust? Klient ei tea ju täpselt palju tal paagis vaba ruumi on. Palusin teenindajal automaadist kütuse jooksma lasta ja ootasin ise tema juures, kuna püstol peaks ju paagi täitumisel ise ennast lukku lööma. Kui lõpuks protseduur lõppes avastasin aga arvelt, et paaki on läinud tunduvalt rohkem kütust, kui tegelik paagi suurus. Ning auto juurde jõudes selgus, et paagist oli ikka päris ohtralt kütust mööda külge maha jooksnud.
Põhjus on väga lihtne. Enne tankides ja siis makstes kujunes sellest jaamast ilma maksmata lahkujate lemmikkoht.
Vabandame ebameeldiva vahejuhtumi pärast, kütuse ülevoolu põhjuseks võis olla tankimispüstoli lukusti. Kontrollime püstoleid, et veenduda nende töökindluses.
Ennevanasti oli bensiini hind suurusjärku 8 eeku ja diisel 4 eeku, diiselautod maksid suurusjärku 20000 eeku rohkem kui samaväärne bensiiniauto - aga kokkuhoid kütuselt oli ka suur. Koolifüüsika õpetas, et bensiini tootmiseks tuleb tükk maad rohkem vaeva näha kui diisli saamiseks. Praegu tanklas mõlema hind sama - miks? Loogika ütleb, et kütust alla omahinna ei müüda, seega bensiin müügis kasumiga või no usume, et suht nullhinnaga, aga siis diisel ju megakasumiga müügis?
Nende aegadega, mida meenutate, on tänast kütuseturgu väga raske võrrelda.
Tooksime välja mõned olulisemad turul toimunud muutused. Tänapäeval kasutatava väävlivaba diislikütuse tootmine on vähemalt sama keerukas ja kulukas, kui bensiini tootmine. Eriti keeruline on talvise diislikütuse tootmine. Võrreldes vanade heade aegadega on muutunud maksuproportsioonid – diislikütuse aktsiisimaks on tõusnud bensiini omast enam.
Muutunud on ka tootmise ja tarbimise vahekord maailmaturul. Viimastel aastatel on eriti Euroopas oluliselt suurenenud diislikütuse tarbimine, samal ajal kui bensiini nõudlus on muutunud suhteliselt vähem. Kuna enamus Euroopa naftatöötlemistehaseid on ehitamisel häälestatud bensiini tootmisele siis ei suudeta oma jõududega kasvavat tarbimismahtu rahuldada. Euroopa on viimastel aastatel elanud kroonilises diislikütusedefitsiidis, mida kaetakse valmistoodangu sisseveoga mujalt maailmast. Tugev nõudlus on tõstnud diislikütuse hinna bensiiniga võrdsele tasemele, suurendanud naftatöötlejate marginaale (crack spread) ja aidanud näiteks Valgevenes põhjalikult moderniseerida kaks naftatöötlemistehast, mis toodavad väga kõrge kvaliteediga diislikütust Euroopa turgudele.
Diislikütus on maksnud bensiinist praegusest veel rohkem. Kui 2008 aasta juulikuus maksis bensiin 95 18.30 krooni liiter, siis diislikütuse liitri hind oli 20.25 krooni.
Milal jõuavad Eestisse vesiniku-, elektri-, ja gaasitanklad? Bensiin ja diisel ei ole ainsad energiaallikad!
Gaasitanklad on Eestis täiesti olemas. Vedelgaasitanklaid autogaasi ehk LPG tankimiseks leiab mitmel pool vabariigis, surugaasi ehk kokkusurutud maagaasi (CNG) esimene jaam avati 2009 aastal Tallinnas. Samuti on Tallinna parklates mõned elektriautode laadimispunktid.
Vesinikutanklad võivad Eestisse ilmuda kaugemas perspektiivis näiteks Saksamaa või mõne Skandinaavia riigi hydrogen highway programmi jätku raames, kui vesinikuautod ilmuvad seeriatootmisse ja lepitakse kokku ühtne tanklaseadmete formaat.
Ehkki esimesi samme alternatiivkütuste suunas tehakse, peame leppima sellega, et lähikümnendite peamisteks autokütusteks jäävad ilmselt bensiin ja diislikütus, millele tõenäoliselt lisandub biokomponent.
Kui palju oli naftabarreli hind 2008.a. tippajal? Mis maksis siis kütus tanklas? Kuidas moodustus siis liitri hind? Ning kuidas kujuneb tänane hind - kirjutage see valem koos 2008.a. hindade kurssidega ning tänase hindade ja kurssidega.
Nafta hind püstitas oma praeguse rekordi 2008 aasta juulikuus 147 USD/bbl tasemel. Bensiin 95 maksis siis jaemüügis 18.30 krooni ja diislikütus 20.25 krooni liiter.
Ruumipuudusel piirduks komponentide lahtikirjutamisel diislikütusega:
Kütuse jaehind = (maailmaturu hind dollarites tonni kohta * USD kurss * tihedus / 1000 + aktsiisimaks + varumakse + terminali-, jaotus-, ja jaemüügikulud) * käibemaks
- maailmaturu hind 8. detsembri õhtul 789,75 US dollarit tonni kohta;
- USD kurss – 8. detsembri Eesti Panga poolt avaldatud USD/EEK päevakurss 11,8302;
- tihedus – diislikütuse füüsikaline tihedus, arvestuslikult 0,845;
- aktsiisimaks – kehtiv diislikütuseaktsiis 6,148 krooni 15´C juures;
- varumakse – kehtiv riigi varumakse 0,057 krooni liitri kohta 15’C juures;
- käibemaks suurendab kütuse hinda 1,20 korda, sealjuures maksustatakse käibemaksuga ka aktsiisi- ja varumaksed
Seega saame diislikütuse hind = kütuse hind + maksud + terminali-, jaotus-, ja jaemüügikulud ehk kütuse hind käibemaksuga + maksud käibemaksuga + terminali-, jaotus-, ja jaemüügikulud käibemaksuga ehk kütus + maksud käibemaksuga 9,47 + 7,446 = 16,92, millest tulenevalt jääb riigisiseste kulude katmiseks 18,45 - 16,92 = 1,53 krooni, mis sisaldab käibemaksu.
Kuidas kommenteerite olukorda, kus turul liigub vabalt n.n. "hall kütus", millelt jäetud käibemaks riigile maksmata? On spekuleeritud, et aastas pidavat see summa olema ca 1miljard EEK, mis riigil seeläbi saamata jääb. Kas Teile on pakutud ka seda kütust müüa? Kas olete ostnud/müünud seda kütust? Kust ostate Teie oma kütused? Kas kütused Teie tenklavõrgus on Leedu-Venemaa- või Skandinaavia maade päritolu? Kust põhiliselt? Kuidas valite, kust oma kütused ostate?
Viimaste nädalate sündmuste valguses on loota, et järgmisel kevadel, kui jõustuvad kütusefirmade täiendavad regulatsioonid (sh tagatisraha süsteem), olukord paraneb. Täna kaotab riik laekumata jäänud maksude arvel väga suuri summasid ja ebaselge päritoluga kütus destabiliseerib kogu kütusesektorit.
Olerexi jaamades müüdav kütus pärineb Orlen Lietuva tehasest Leedus, lisaks sellele Mozõri ja Novopolotski tehastest Valgevenes ning külmakindlat diislikütust oleme hankinud ka Soome tehastest. Valime enda partneriteks usaldusväärsed tarnijad, kes suudavad tarnida kvaliteetseid kütuseid läbi tunnustatud kütuseterminalide.
Miks otsustasite uue tankla kasuks just Leisis? Miks mitte Orissaarde?
Kui Orissaares tegutseb täna kaks tanklat, siis Leisi ja kogu Saaremaa põhjaosa rahvas on juba aastaid vedanud kütust kas Kuressaarest või Orissaarest, või äärmusliku võimalusena üle jäätee Hiiumaalt Emmastest.
Leisi tankla ehitame eelkõige tänu Leisi vallavalitsuse sihikindlale tööle enda territooriumile tankla saamiseks. Vallarahval on põhjust enda valitsuse hea tööga rahul olla.
Kuidas on "vabaturul” võimalik, et kõik turuosalised tõstavad ühe päeva sees võrdselt või peaaegu võrdselt hinda ja see konkurentsiametile ei tekita isegi väikest kartelli kahtlust? Ehk siis teisisõnu - milliselt kujunevad tanklakettide hinnad ja kuidas tanklaketid üheaegselt hindu kas langetavad või tõstavad?
Konkurentsiamet on kinnitanud, et konkurentide hindade jälgimine ja nende muutustele kiire reageerimine ei tähenda kartellilepet. Kuna kõik jaemüüjad hangivad enda kütused maailmaturu hindade alusel, siis mõjutavad muutused maailmaturul kõiki jaemüüjaid võrdselt.
Kahjuks on jutud kütuseturul toimivast kartellist väga levinud. Olerexi viimati tellitud uuringus (Klaster, november 2010), ütles koguni 68% vastajaid, et nad usuvad kütusekartelli olemasolusse, kuna hinnad on kõikjal samad ja muutuvad samaaegselt.
Kuidas siis eestimaine kütusefirma oma hinnad nii lakke on ajanud.on olnud kordi,kus näiteks Saue Olerexis kütuse hind on kallim kui Laagri Statoili. Statoili väljamaa omanikud ajavad taga suurt tulu, sama siis ka kodumaiste tegijatega. Samas korralik teenindusjaam Tallinnas on Favora, kus isegi Selveri kaardiga saab 40 senti hinnavõitu, kindlasti tunduvamalt kliendisõbralikum kui Olerexi eestimaine poliitika.
Kui erinevates tanklates on hinnad erinevad, siis see peaks olema parim tõestus selle kohta, et kartellilepet kütuseturul ei ole.
Teie küsimus annab samuti vastuse mitmele eelnevale küsimusele teemal, miks on enamasti kõigis tanklates samad hinnad. Mitte ükski kütusemüüja ei taha, et tema hindu peetakse kallimateks kui teistes firmades, ja langetab seetõttu enda hinnad ümbritseva turuga samale tasemele. Selliselt töötab kogu kütuseturg ja nii toimime ka meie.
Kuna viite vastavusse oma putkad tööohutuse, tuleohutuse ja kemikaliseadustele?
Kui küsimus on Olerexi teenindusjaamade kohta, siis kõik ametkonnad, kes meid regulaarselt kontrollivad, on meie tegevusega seni rahul olnud. Kui teil on tähelepanekuid mõne konkreetse seadusesätte täitmise kohta mõnes konkreetses jaamas, siis palume meiega otse ühendust võtta.
Rõhutate pidevalt, et teie edu põhineb kulude kokkuhoiul. Mille najalt olete suutnud kokku hoida, kui tõusevad erinevate teenuste hinnad (nt elekter). Samuti olete tunduvalt suurendanud oma meeskonda.
Pigem täpsustaksime, et üks meie edu aluseid on efektiivsus. Absoluutarvudes ei ole meie kulutused vähenenud, küll aga oleme suutnud vähendada kulutusi ühe müüdud ühiku kohta. Teiste sõnadega suudame täna ühe kütuseliitri või mistahes muu toote toimetada kliendini väiksemate kuludega.
Elektrienergia tarbimine on hea näide sellest, kuidas uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võib igapäevaseid kulutusi oluliselt kärpida. Alates 2009 aastast kasutame uute jaamade välisvalgustitena väga efektiivseid LED-valgusteid. Koos elektritarbimise online-monitooringu ja täppishäälestuse programmiga, mida osades jaamades oleme katseliselt rakendanud, saame 2011 aastal rääkida kümnete tuhandete eurode elektrienergiale kulutamata jätmisest.
Kollektiivi suurenemine on ühest küljest kulu, kuid teisalt toob see juurde värsket lähenemist, uut mõtlemist ja uut kompetentsi, mis tervikuna loob uut lisaväärtust.
Nii mõneski osakonnas oleme kogenud “jalgpalliefekti”, kus vahetusest sekkunud uus mängija muudab kogu meeskonna mängupilti.
Eestis armastatakse võrrelda meie hindu muu maailmaga. USA-s on bensiini hind märgatavamalt odavama kui Eestis ehki palgad on suuremad. Miks autokütuste müüjad ei kutsu valitsust ülesse alandama makse selleks et autokütused oleksid rahvale taskukohasemad ?
Kütuste hindade erinevuse USA ja Euroopa vahel põhjustab erinev maksupoliitika. Euroliidus on kütus märksa kõrgemalt maksustatud kui USA-s. Eesti riik on võtnud suuna tarbimise maksustamisele ja kütuseaktsiis ületab mitmes positsioonis Euroopa Liidu nõutavat miinimumpiiri.
Hinnateema puudutab lähedalt kõki tarbijaid, ka valitsuse liikmeid. Kütusefirmad ja mitmed tarbijate ühendused on kütuseaktsiisipoliitikale korduvalt tähelepanu juhtinud. Näiteks võiks meenutada diskussioone diislikütuse erimärgistamise, erimärgistatud diislikütuse aktsiisimaksu ja diislikütuse aktsiisimaksu teemadel.
Kas on kartell või selle analoog või ei ole? Näiteks valdkond, kus mina tegutsen, tunnen ja tean kõiki teisi samas valdkonnas tegutsejaid, väidan, et vajadusel, oleks meil võimalik kokkuleppida, et "härrad" nüüd tõuseb/langeb. Kas isegi mitte ei või oletada, et Eesti olematus mastaabis tõepoolest on tegemist absoluutselt vaba konkurentsiga?
Eesti on sedavõrd väike riik, et mistahes tegevusalal tunneb igaüks kõiki. Kas see annab põhjuse automaatselt eeldada, et sõlmitakse hinnakokkuleppeid, on kaheldav.
Kütuseturu kartellikahtlused on õhus olnud aastaid, muuhulgas on selliseid kahtlusi avalikult esitanud mitmed Eesti tippametnikud. Avalikkuse tauniv hoiak ja ametkondade jõumäng teistes tööstusharudes on kütuseturu osalised viinud olukorda, kus kategooriliselt välditakse mistahes teemasid, seisukohavõtte ja arutelusid, mis võiksid jätta mulje, nagu toimuks sisulise dialoogi kattevarjus hindade kooskõlastamine.
Konkurentsiamet on Eestis korduvalt uurinud kartellileppe teemat ja on andnud selles osas väga selge vastuse: konkurentide hinna jälgimine ei tähenda hinnakokkulepet ning Eesti kütuseturul kartelli ei ole.
Miks peaksin valima Olerexi, kui samamoodi jääb tee peale Statoil/Neste, kus hind soodsam ja Statoili/Neste kütust reklaamitakse kui väga head kütust(diisel)? Lihtinimene vaatab ikkagi hinda! (piirkond Saue-Keila). Andke kasvõi üks mõjuv põhjus ja teil on arvestatav klient juures!
Eesti kütuseturg on viimastel aastatel kiiresti arenenud ja vahed erinevate jaemüüjate vahel on vähenenud. Täna võivad enamuse suuremate kütusefirmade kliendid olla veendunud, et nende käsutuses on hea katvuse ja korraliku teenindusega jaemüügivõrk, mis müüb kvaliteetset kütust konkurentsivõimelise hinnaga.
Argumendid ühe või teise kütusefirma eelistamiseks taanduvad üha enam ratsionaalsetest emotsionaalseteks.
Olerexi kasuks räägib näiteks see, et oleme eesti kapitalil põhinev ettevõte ja tulenevalt sellest mõtleme kindlasti meie konkurentidest eestikesksemalt. Eesti on meie koduturg ja me pingutame iga päev selle nimel, et saada enda koduturul parimaks kütusemüüjaks. On palju kliente, kelle jaoks see argument on väga oluline.
Kas tunnistate ise esimesena kartelli ülesse ja pääsete karistuseta või ootate, kui mõni teine osaline selle üles tunnistab ning saate hoopis ise karistada? Kui tihti "koosolekuid" peate ja kas on kokkulepitud, et mis aja tagant keegi esimesena hindu tõstab ja tavapärast kommnetaari - tegemist on hindade muutusega maailmaturul- pressile annab, hoolimata sellest, et maailmaturu hind pole nagu muutunudki vahepeal jne jne jne, ei viitsi siia neid kõiki näiteid üles lugeda, teate neid isegi ju.
Eesti kütuseturul kartelli ei ole. Sellisele järeldusele jõuti järjekordselt Konkurentsiameti poolt korraldatud viimasel konkurentsipäeval.
Viimati oleme konkurentidega kohtunud Konkurentsiameti ja Vedelkütusevaru Agentuuri korraldatud üritustel, mida on kajastatud ka ajakirjanduses. Tunneme tõsist heameelt, et dialoog riigiametite ja kütusefirmade vahel on muutunud tihedamaks ja konstruktiivsemaks.
Mis on praegune konkreetne omahind ilma maksudeta, maksudega ja turustamise hind bensiinile 95 ja diislikütusele. Miks nii?
Harjumaks kütuse hindu eurodes arvestama vastame sellele küsimusele eurodes.
Aluseks on võetud 6. detsembri European Oil Bulletin’i väljalase, hinnad on Eesti keskmised jaemüügihinnad.
Diislikütus (€/L)
Hind maksudeta 0,57278
Hind maksudega 1,15885
Bensiin 95 (€/L)
Hind maksudeta 0,52440
Hind maksudega 1,13660
Selliselt hindu kõrvutades näeme selgelt, miks kütuste jaehinnad nii kõrged on ja kui suur on riigimaksude osakaal kütuse hinnas. Samast väljaandest võib välja lugeda muidki huvitavaid fakte.
Eesti bensiin on maksudeta võrdluses koos Suurbritanniaga EL odavaim ja koos maksudega viie odavaima hulgas. Eesti diislikütus on maksudeta võrdluses küll EL odavaimate hulgas, kuid maksudega arvestuses kümne EL odavaima hulka ei mahu. Makse arvestamata on EL odavaimad kütused Suurbritannias, samas kui koos maksudega on sealne bensiin üks kallimaid ja diislikütus konkurentsitult kalleim.
Miks ei ole Eestis võimalik tankida etanoolil baseeruvat kütust E85 ja selle järgi peab Lätisse või Leetu sõitma? Kas teie firmal on tulevikus plaanis hakata turustama bioetanooli lisandiga kütust E10, sarnaselt Soomele või E85-te?
Lihtne vastus oleks, et Eestis on täna liiga vähe E85 kütust tarbivaid masinaid. Kütuse jaemüük nõuab väga suuri investeeringuid ja keegi ei soovi riskida kahjumliku investeeringuga madala müügimahuga tegevusse.
Üks Eesti jaemüüjatest katsetas E85 müügiletoomisega mõned aastad tagasi. Tegemist oli innovatiivse ja igati tervitatava sammuga, kuid kahjuks tuli biokütuse müük peagi lõpetada.
Olerexis näeme sama seaduspära autogaasi (LPG) müügil. Meie kaks autogaasi müüvat jaama on näidanud ajutist käibe kasvu ainult 2008 aasta hinnašoki ajal. Enne ja pärast seda on käive püsinud stabiilselt keskpärane, mistõttu me lähiajal ei plaani autogaasi müüki laiendada.
Biokütuste laiem kasutuselevõtt on huvitav ja mitmekülgne teema. Eestis avati hiljaaegu esimene maagaasitankla (CNG), mille käekäiku me huviga jälgime.
Bioetanooli laiem müügiletulek Eestis on kindlasti vaid aja küsimus. Näiteks Soomes on bioetanooli müük aasta-aastalt laienenud, seda paljuski selle valdkonna turuliidri St1 tõhusale tegevusele.
Siiski peab arvestama, et 5% kõrgema etanoolisisaldusega bensiin ei pruugi kõigile mootoritele sobida.
Veebruar 2010 läks riigile kütuse liitri hinnast üle 50%. Antud valguses nõustun Tõnuga ja küsimus oleks põhimõtteliselt sama - kas kütusemüüjad üldse saaksid valitsusele n.ö. "natukene survet avaldada" ning kas kütusemüüjatel oleks selleks ka üldse motivatsiooni? Loogiliselt võttes peaks ju kehtima pöördvõrdeline seos - mida kõrgem hind seda vähem tarbitakse ja vastupidi; ehk riik saaks nii või naa enam-vähem samas mahus oma raha kätte.
Väga asjalik küsimus, kus küsija vastab arutelu käigus endale ise.
Kütusemüüjad ei ole kõrgetest maksudest huvitatud. Palju lihtsam, efektiivsem ja vähem riskantne on müüa toodet, mille hinda ei ole mitmekihilise maksudekomponendiga kunstlikult üles tõstetud.
Kütuse aktsiisipoliitika Eestis on täna 2008 aasta kriisi nägu. Töötame majasisese projekti kallal, kus proovime prognoosida erinevate aktsiisimäärade mõju tarbimismahtudele ja maksulaekumisele, ning kui see peaks meid viima tänasest optimaalsema maksumudelini, siis kindlasti palume sellele valitsuse seisukohta.
Aastaid juttu olnud Jõgevale uue tankla ehitusest, on see veel päevakorras?
Olerexi uus teenindusjaam Jõgeval on taas päevakorral ja meie 2011/12 investeeringute plaanis. Suhtume projekteerimisse täie tõsidusega, kuna jaam tuleb siduda naabruses oleva 2008. aastal Eesti parima puitehitise auhinna saanud hoonega.
Kõigepealt väike selgitus, mida tarbija võiks teada. Kuigi reklaamite end Eesti kütusefirmana, siis teadupoolest Eestis naftat ei leidu ja bensiini sellest ei toodeta. Vedelkütust, mis sobib teatud juhtudel põletamiseks katlamajades jms. toodetakse vaid Virumaal põlevkivist Eesti Energia Õlitööstuse poolt. Vahest võiksite siiki olla aus ja öelda, et oleta Eestis tegutsev kütusefirma. Raha päritolust kütuseäris pole nagunii mõtet rääkida. Kapitalil puudub rahvus ja pole vahet milliset Rootsi või muust pangast see pärit on. Oluline on kui palju sellest kapitalist Eestisse makse makstakse. Küsimus on aga selles, et ostja ei tea Olerexi kütusekvaliteedist ju midagi. Nestel on oma tehas. Statoilil mitu. Kust tuleb Olerexi kütus? Kuidas saab olla klient selle kvaliteedis, kui müüja on leti taga ebalev ja tanklas müüdav kaup ning selle väljapanek pole usaldusväärne? Mida teeb Olerex, et olla oma põhikonkurentidega samadel ärieetilistel tasemel? Odavam hind võib ju tulla näiteks kvaliteedi, keskkonna- või terviseohutuse arvelt. Samuti oleks huvitav teada kuidas on lood tanklate keskkonnaohutusega? Toodete ohutusega (nt. metanoolist klassipesuvedelik)? Toodete kvaliteediga, s.h. kütus Olerexis?
Võrreldes teiste Eestis tegutsevate kütusefirmadega oleme ainus Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Seega võime ennast täie tõsidusega Eesti kütusefirmaks nimetada. Meie kapital pärineb Eestist ja ka kõik investeeringud jäävad Eestisse.
Olerex ostab suure osa oma kütusest Orlen Lietuva Mazeikiai naftatöötlemistehasest. Kliendil on kahtluse korral alati õigus küsida ja klienditeenindajal on kohustus esitada kütuse päritolu ja näitajaid tõendav kvaliteedisertifikaat.
Mis puudutab kauba mitteusaldusväärsust ja toodete ohutust või kvaliteeti, siis ootame Teie täpsemat tagasisidet konkreetse näite näol meie üldisele e-postile info@olerex.ee. Kõik meie klienditeenindajad on läbinud koolituse ja kui klientidel on teeninduskvaliteedi osas etteheiteid, oleme äärmiselt huvitatud vastavasisulisest informatsioonist ja tagasisidest, kuna tarbijate tähelepanekud aitavad tõsta ja arendada meie teeninduse kvaliteeti.
Loomulikult vastab Olerexi tanklate keskkonnaohutus Eesti seadusandluses sätestatud kõigile nõuetele.
Miks tõstetakse hinda ja õeldakse et kokkuostuhinnad tõusid, kuigi tanklates on müügil ikka odavama raha eest ostetud kütus? Kas hinnatõus ei peaks toimuma alles siis kui konkreetselt selle (kallima) raha eest ostetud kütus tanklatesse jõuab? Kui maailmaturul hinnad langevad ja tarbija küsib ,et miks tanklates hinnad endiselt samad on siis vastatakse et vana ehk kallima raha eest ostetud kütus on vaja maha müüa enne..
Jaeturg reageerib sisseostuhindade muutusele tavaliselt mitte koheselt, vaid umbes nädalase viivitusega. See kehtib nii hindade tõusu kui languse puhul. Sisseostuhinna tõusu korral viivitatakse alati viimase võimaluseni, kuna ükski kütusemüüja ei soovi enda peale võtta tarbijate pahameelt esimese hinnatõstja rollis. Ükski ettevõte ei saa paraku pikemas perspektiivis kahjumiga tegutseda.
Tihti tundub inimestele, et kütusefirmad tõstavad hindu väga kiiresti ja viivitavad langetamisega liiga kaua. Suurbritannias viidi 2008 aastal läbi põhjalik uuring, mille eesmärgiks oli samu küsimusi selgitada. Uuringu tulemusena jõuti järeldusele, et kütusefirmasid ei ole põhjust hinnalangetamisega viivitamises süüdistada, kuna konkurentsivõitlus ei anna sellist võimalust.
Miks müüakse eestis bensiini asemel solki?
Kui võrrelda Eestis müüdava kütuse kvaliteeti teiste maailma riikidega, siis ei ole olukord sugugi nii halb. Pigem vastupidi: Rahvusvahelise Kütusekvaliteedikeskuse (International Fuel Quality Centre, IFQC) 1. detsembril avaldatud riikide pingereas on Eesti oma diislikütuse kvaliteedilt paigutatud 40 maailma parima riigi hulka, edestades teiste hulgas USA-d ja Kanadat.
Valehäbi Eestis müüdava kütuse kvaliteedi osas on suures osas kütusefirmade endi tegemata töö.
Tahtsin juhatajale helistada aga telefon oli väljas? Kust ma juhataja leian ,et sooduka kaarti saada?
Täname meie 2009. aasta sügisel toimunud reklaamikampaania mäletamise eest.
Kliendikaardi saamiseks on endiselt lihtsaim võimalus helistada meie üldnumbril 6 100 100 või täita vastav taotlus ettevõtte kodulehel www.olerex.ee.
Täname kõiki küsijaid asjalike küsimuste ja ettepanekute eest. Rohked küsimused näitavad, et inimestele läheb kütuseturul toimuv korda. Hea meel on näha, et aktiivselt mõeldakse ka alternatiivkütuste teemadel.
Loodame, et vastused aitavad kaasa kütuseturust parema ülevaate saamisel. Oleme seliseks dialoogiks ka edaspidi valmis.
