Milline on Teie diagnoos selle eelnõu kohta?

Patsient elab, nagu öeldakse. (Vassiljev muigab – toim.) Eluliselt kriitilises seisus just ei ole, aga kindlasti on asju, mille kallal tuleb veel tööd teha. Osad on tehnilised küsimused, millele koosoleku raames tähelepanu juhiti, ja teine pool puudutab eelnõu põhjendatust – kas see meede on proportsioonis saadava tulemusega, 50 protsendilise omatarbe proportsioon ja muud sellised küsimused. Neid punkte tuleks kindlasti täiendavalt argumenteerida.

Ettevõtjate esindajad ütlesid korduvalt, et selle eelnõuga aetakse asjad kohutavalt keeruliseks nii ettevõtjate jaoks dokumenteerimise ja tõendamise mõttes kui ka maksuameti jaoks, kes peab seda kõike kontrollima hakkama. See võib aga päädida sellega, et ka need ettevõtjad, kes täna tegutsevad täiesti ausalt, hakkavad otsima võimalusi, kuidas lihtsamalt hakkama saada, mis omakorda tähendab riigi jaoks tulude tõusu asemel nende kahanemist.

Üks teema, mille puhul see võib nii olla, on käibemaksuauk, kui autode ostmisel hakatakse rohkem skeemitama. Aga seda käsitleks ma täiesti eraldi, sest see eelnõu ise ei ava ühtegi uut maksuauku. Küll aga on küsimus selles, kas see võib motiveerida eksisteerivaid maksuauke rohkem kasutama, millele juhtis tähelepanu AMTEL. Koostöös maksu- ja tolliametiga tuleb üritada seda probleemi lahendada, ja nad on sellega väga tublisti juba ka algust teinud. Küsimus on selles, et kui eelnõu ettevõtjaid selliseks tegevuseks motiveerib, kuidas MTA sellisel juhul reageerib, et maksuauk ei suureneks. Kui seda teha ei suudeta, siis võib tõesti juhtuda, et käibemaksu laekumine suureneb, kuid kasvab ka maksuauk.

Mis omatarbe maksustamisse puutub, siis need summad, mis täna laekuvad, on üsna kesised ja ma ei usu, et see laekumine oluliselt väheneb. Kindlasti see suureneb. Küsimus on selles, kas see suureneb eelnõus pakutud summa võrra.

Kuidas hakkab asja mõjutama see fakt, et Euroopa Komisjonist enne 1. augusti maksuerisuse lubamise või mittelubamise kohta vastust ei tule?

Kui eelmine valitsus selle aasta eelarvet vastu võttis, siis selle tuluga seal ei arvestatud ega saanudki arvestada. Kuna see eelnõu eelmisel sügisel riigikogust tagasi saadeti, leiti sellele ajutiste meetmetega katteallikad ettevõtte dividendide ja muu vara arvelt, mis rahanduslikus mõttes väga mõistlik tegevus muidugi pole. See lahendus saab kindlasti olla vaid ühe aasta keskne. Häda on selles, et kui nüüd 2014. aastal peaks seetõttu dividende rohkem välja võtma, saab neid järgmisel aastal jälle vähem võtta. Tegelikult laenati see raha tuleviku arvelt, et eelarvet tasakaalu ajada.

Kindlasti võib eeldada seda, et enne seaduse jõustumise kuupäeva autode soetamine suureneb. See toimub juba praegu. See on teada, kõik on sellega arvestanud. Selles kontekstis on kindlasti oluline muudatuse jõustumise kuupäev. Võib eeldada, et vahetult pärast jõustumist suurt autoostutungi ei ole. Küsimus on selles, kuhu see langusekoht jääb.

Millal muudatus võiks jõustuda, kui luba tuleb?

Sellele ei oska täna keegi vastata. Rahandusministeerium on väga kindel, et nõusolek saadakse, aga millal – ei tea keegi. Et 1. juulil seadus ei jõustu, see on kõigi jaoks nüüd selge. Edasi oleneb juba ka sellest, kuidas riigikogus menetlus läheb.

Kui suureks Te peate tõenäosust, et jõutakse eelnõu sisu ja sõnastuse osas tulemuseni, mille kohta ettevõtjate esindajad on nõus ütlema, et see on aktsepteeritav? Kas peate sellist stsenaariumi tõenäoliseks?

Raske öelda. Võimalused eelnõu menetluslikult ja sisu mõttes paremaks teha on kindlasti olemas. Juba praegu on punkte, milles on leitud ühisosa rahandusministeeriumi ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel, nii parema sisu kui ka lihtsuse osas. Omaette küsimus on see, kas on võimalik jõuda konsensusele. Seada seda eesmärgiks… Sellise harmooniani jõudmine tundub liiga ambitsioonikas eesmärk. Aga ma usun küll, et ühelt ja teiselt poolt asja arutades läheb asi paremaks.

Kas Te rahanduskomisjoni esimehena oleksite rahul, kui president kuulutaks selle seaduse välja samasuguste kommentaaride saatel nagu käibedeklaratsiooni lisa seaduse?

Ega siin ei ole mingit saladust – ka meie oleme kritiseerinud nii käibedeklaratsiooni lisa kui ka selle seaduse tegemise protsessi. Kindlasti oleks väga silmakirjalik öelda, et kuna nüüd me (sotsiaaldemokraadid – toim.) oleme koalitsioonis, siis kogu see protsess muutus korraga väga vahvaks ja ilusaks. Ei muutunud. Ongi probleem. Oli käibedeklaratsiooni osas probleem, on autodega probleem. Me oleme seda kritiseerinud ja nüüd oleme olukorras, kus me püüame seda protsessi võimalikult kaasavaks teha.

Mis puutub presidenti, siis on tal alati õigus seadusi kommenteerida.
Kõigepealt peaks vaatama, millisena see eelnõu riigikogust lõpuks välja läheb. Meie huvi on muidugi see, et rahanduskomisjonist läheks edasi eelnõu, mis on mõistlik ja parim, mis antud olukorras võimalik on.