Euribor on küll pankadevaheline laenuintress, kuid samas mõjutab see otseselt kümnete tuhandete eestlaste rahaseisu, sest sellega on seotud enamik kodulaenudest ja liisingutest, kirjutab ERR.ee.

Tavaliselt koosneb intress panga pakutud marginaalist ja Euriborist ning viimastel aastatel on laenajad saanud nautida väga madalaid intresse.

2008. aasta alguses oli kuue kuu Euribor 5,4 protsenti. Praegu on see näitaja -0,27 protsenti.

See tähendab, et buumieelse tasemega võrreldes võib olla kodulaenu kuumakse sadade eurode võrra väiksem.

Euribori suure kukkumise taga on Euroopa Keskpanga (EKP) sammud majanduse elavdamiseks. Nimelt on EKP langetanud baasintressimäärasid ja käivitanud ulatusliku võlakirjade kokkuostmise programmi, mida on nimetatud ka raha trükkimiseks.

EKP sammudest sõltub ka see, milliseks kujunevad intressimäärad lähiaastatel.

Prognoosid viitavad, et tõenäoliselt hakkavad intressimäärad kas aasta lõpus või järgmisel aastal kerkima, samas jäävad intressid siiski vähemalt esialgu madalale tasemele.