Intressilangus – soovitav, kuid ebaoluline
Möödunud neljapäeval langetas Euroopa Keskpank (ECB) taas oma intressimäärasid 50 baaspunkti ehk 0,5 protsendipunkti võrra. Arvestades seda, et vähem kui kuu aja eest oli ECB kärpinud intressimäärasid 50 baaspunkti võrra, on seni konservatiivsusega silma paistnud keskpanga puhul tegemist vägagi äkilise käitumisega.
ECB president Jean-Claude Trichet kinnitas otsuse teatavakstegemisele järgnenud pressikonverentsil sedagi, et keskpanga nõukogu arutas ka võimalust alandada intressimäära tervelt 75 baaspunkti võrra. Detsembrikuult oodatakse veel vähemalt 25-baaspunktilist intressilangust. Samas vähendas Inglise Pank oma intressimäärasid tund enne ECB nõukogu otsuse avaldamist koguni 150 baaspunkti võrra.
Samal ajal on intressimäärad pankadevahelisel rahaturul eri meetmetest hoolimata oluliselt kõrgemad kui keskpankade peamised intressimäärad. Nii ühenädalase eurolaenu intressimäär – ühe nädala euribor – kui ka kuuekuise laenu intressimäär – kuue kuu euribor – on märgatavalt kõrgemal ECB põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärast, millega pangad ise keskpangalt laenu saavad.
Käärid vahel
Keskpanga intressimäärade alanedes tulevad küll madalamale ka rahaturu intressimäärad, kuid käärid nende vahel on säilinud. Enne krediidikriisi puhkemist järgis ühe nädala euribor täpselt keskpanga intressimäära, kuue kuu oma aga kajastas turu prognoosi selle muutusest. Kuna turg ootab ECB intressikärbet, oleks kuue kuu euribor normaalsel ajal praegusest vähemalt 125 baaspunkti madalam – see näitab, et kuigi pankadevaheline usaldamatus on kahanenud, käib see siiski aeglaselt. Kõrgemad intressimäärad kanduvad edasi eraisikutele ja ettevõtetele antud laenudesse, vähendades sel moel nii tarbimiskulutusi kui ka investeeringuid.
Mõni heidab ECB-le ette, et ta käituvat liiga ettevaatlikult. „Maailm on muutunud, kuid paistab, et ECB pole sellest aru saanud,” kommenteeris Itaalia panga UniCredit analüütik Aurelio Maccario ajakirjale The Economist. Ka Financial Timesi kolumnisti Wolfgang Münchau hinnangul võinuks ECB võtta eeskuju Inglise Pangast ja kärpida intressimäärasid rohkem. Ühtlasi lisab ta, et selline liigutus olnuks küll „soovitav ja õigustatud”, kuid „ebaoluline”.
