Finantsväljaanne Barrons tegi Jim Grantiga intervjuu, kus selgub, mida guru arvab keskpankade negatiivsest intressipoliitikast.

See on keskpankade eksperiment, vastas ta. „Helistasin Dick Syllale, kes on intresside ajaloo raamatu kaasautor ja küsisin, et kas ta on kunagi 5000 aastat intressitasemete ajalugu uurides sattunud negatiivsete intressitasemetele,“ ütles Grant. „Tema vastus oli eitav. Me elame erakordsel ajal. Negatiivsed intressitasemed ei ole rahanduses loomulikud, need on meie geniaalsete keskpankurite leiutis. See läheb vastuollu tavaloogikaga. (Positiivsed) intressimäärad eksisteerivad, kuna me tahame asju praegu, mitte hiljem. Negatiivsed intressitasemed keeravad selle pea peale. Need ei ole keskpanga konstruktiivse rahapoliitika, vaid häda märgid.“

Tema sõnul võib olukord minna hullemaks, kuna negatiivsed intressimäärad ei tööta ja need justkui nõuaks veelgi negatiivsemaid intressitasemeid ja veel radikaalsemat rahapoliitikat. Seega vajaks me veel suuremat hinnakontrolli.

„Te ju teate kui oluline hinnainfo on intressitase,“ ütles Grant. „Intressimäärad aitavad meil mõista ja mõõta hinnariski, teha investeerimisotsuseid ja diskonteerida tulevasi rahavooge. Need hinnad on üha enam valitsuse funktsionääride, keda me kutsume keskpankuriteks, mõju all. Seetõttu on tekkinud hinnasegadus ja tavapärased väärtusetasemete mõõdikud on muutunud kaheldavaks.“

Granti hinnangul oleme pikal katteta raha diskrediteerimise teel. Meil on kujutelm nagu keskpankurid teaksid kõiki vastuseid, kuid nad on diskrediteerimas raha mida nad peaksid kaitsma.

Väljaanne küsis värsket kulla prognoosi. 2011. aastal, kui kuld maksis 1800 dollarit untsist ja oli tipu lähedal, suhtus Grant kulda positiivselt. Nüüd maksab kuld 1321 dollarit

„Mulle oleks meeldinud 1900 dollarit maksev kuld, kuid ma jäin vait,“ vastas ta. „Kuld võtab tagasi kunagise aktiivse rahandusmetalli positsiooni. Nüüd on kuld, kuigi tal puudub jooksev tootlus, suhteliselt kõrge tulususega vara.“

Lisaks kullale suhtub Grant hästi ka hõbedasse.

„Me ootame ka hõbeda hinnatõusu,“ ütles ta. „Ka see on rahandusmetall. Ta on sama äkiline kui Donald Trump. Hõbedal on nii tööstuslikud kui rahanduslikud tarbijad."

Ta prognoosis 2011. aastal euro langust. Barrons uuris, et mida ta nüüd prognoosib eurole.

„Ega ma pole eile sündinud,“ ütles Grant. „Alati on mingid riskid. Küsimus on selles, et kas riski võtmise eest ka tasutakse. Euroopa sellist kompensatsiooni ei paku. Kontinendi suure turuväärtusega ettevõtete aktsiate hinna-kasumi suhe on 22. Itaalia valitsuse 10-aastase võlakirja tootlus on 1,2%, Saksa valitsuse võlakirjadel on see täpselt null. Mind huvitavad Itaalia pangad, kuna need on planeedi kõige vihatumad varad. Mind ei huvita hetkel euro.“

Ta tõi näiteks oma elulugu ja seda, kui pikaajalised on intressitsüklid. USAs on need tüüpiliselt 20+ aastat kestvad, kuid 19. sajandi Inglismaal kestsid kuni 85 aastat.