Investeerimispankur Rain Tamm: pange raha ettevõtetesse
Praegu viivad raha välismaale soodsa kliimaga Eestis küllastunud, aga mitte pettunud ärimehed, kinnitab Tamm.
•• Kas Eesti inimestel on majanduse jahenemise juttudest juba piisavalt halb hakanud?
Tarbimispidu võiks möödas olla ja ettevaatlik tasub olla. Kui aasta tagasi rääkisime, et asi läheb halvaks, siis ei osanud me öelda, kust otsast see alguse saab. Praegugi pole suuremat selgust.
•• Halvasti on läinud Kreenholmi kangrutel, kellel tõenäoliselt ei õnnestu tööturult enam nii odava palga eest tööd leidagi. Milles majanduse kõuehääl siis seisneb?
Päris halvasti ei pruugi kellelgi minna, kuid tulevikku suunatud ilusad unistused võivad luhtuda.
Meeleolu langeb kohe, kui praegune olematu tööpuudus peaks mõne protsendipunkti võrra suurenema. Kui ajakirjanikud leiavad esimese perekonna, kes on oma mööbliga tänavale tõstetud, siis sellest võib tekkida üldine meeleolulangus.
•• Mida tähendab tarbimispeo mõiste?
See tähendab olukorda, kui laenud on odavad ja raha kergesti kättesaadav. Mina ise, Gild Bankers ettevõttena ja kõik Gildi partnerid on peaaegu täiesti laenuvabad. Liiga heal ajal, kui raha on odav ja aktsiate hinnad kõrgel, on laenu võtmine ohtlik. Laenu tasub võtta siis, kui keegi teine ei taha võtta.
•• Teie inimesed ei ole eluaseme soetamiseks laenanud ega autosid liisinud?
Eluasemelaenu on mõtet võtta maksutehnilistel põhjustel. Senistes oludes on majanduslikult mõttekam olnud näiteks eluaset üürida. Investeerimist mõjutab rahahind ja maksud. Laenamine on õige, kui intressid lähevad maksustamisel kulusse.
Meie oleme siin kõik pensionifondide fännid. Minu kolleegidest suur hulk püüab alati aasta lõpus panna kolmandasse sambasse 15 protsenti oma palgast, mida on võimalik teha maksuvabalt.
Kui järgmise aasta alguses on maksuamet selle raha tagasi kandnud, saad rahale kohe veerandi tootlust. Fondi pandud raha hakkab omakorda pikemas perspektiivis tootlust koguma.
•• Mis paneb pensionifonde usaldama ajal, kui börsid liiguvad vaid allapoole?
Tulevastel pensionäridel, kes on veel piisavalt noored, et paarkümmend aastat koguda, ei tasu närvitseda. Aktsiaturud jäävadki kõikuvaks, mistõttu pikaajalistel investoritel ei tasu neid iga päev vaadata. Ma ei usu, et keegi minu kolleegidest teab, kui palju tal on pensionikontole kogunenud ja kuidas see fond toodab. Mind see isiklikult ei huvitagi, sest kahekümne aasta perspektiivis on tulemus kindlasti parem.
•• Kui nüüd börsid langevad, siis mida peaks tegema tavaline pensionifondi investor? Kas tasub senisele 500 kroonile teine sama palju juurde lisada, et odava hinnaga rohkem aktsiaid saada, või peaks hoopis summat vähendama?
Otsus sõltub igaühe rahalistest võimalustest. Mitmed teoreetikud on soovitanud ja paljud praktikud kasutavad võimalust, et paned iga kuu kindla summa ja aeg-ajalt muudad üksnes portfelli strateegiat.
Pensionifondid vaatavad nüüd oma strateegiaid üle. Võib-olla tasuks praegu kasutada selliseid portfelle, kus on võlakirju rohkem ja aktsiaid vähem.
Superrikkaks ei saa, kuid pikemas perspektiivis võidad kindlasti rohkem võrreldes sellega, kui üritad ise börsidel aktsiaid liigutada. Pensionifondidesse investeerimine on pika aja jooksul maksude poolest efektiivne ja piisavalt hajutatud riskidega valik.
•• Kuhu peaks ettevõtja nüüd investeerima?
Kui ka mujal maailmas on investeeritud peamiselt börsil noteeritud aktsiatesse ja võlakirjadesse, siis viimase viie kuni kümne aasta jooksul on raha üha rohkem suunatud alternatiivsetesse varaliikidesse, nagu hedge-fondid, private equity ja kinnisvara. Alternatiivsed investeeringud kõiguvad tunduvalt vähem kui börsiaktsiad.
Teine valik lisaks börsidele on investeerimine kiiresti kasvava majandusega piirkondadesse ja ettevõtetesse. Arenevate turgude börsid võivad olla ülehinnatud, kuid sama ei kehti üldjuhul nendes piirkondades otse ettevõttesse tehtud ja läbiräägitud investeeringute puhul.
Sellistele otseinvesteeringutele oleme meie juba pikemat aega fokuseerunud, eelkõige lähiregioonis: Kesk- ja Ida-Euroopa ning SRÜ riikides. Nüüd on ka lääne investeerimispangad asunud seda teed järgima.
•• Mis muudab börsid nii haavatavaks, kui samal ajal võrreldakse nende käekäiguga maailmamajanduse tervist?
Aktsiate puhul ei saa praegu otsa isegi mitte tavainimeste, vaid vahel ka professionaalide mõistus.
Maailmas kestis pikka aega laenubuum. Osa sellest laenurahast liikus ka börsile. Nüüd, kui börsid tulevad alla, peavad pangad hakkama neid laene likvideerima.
Börsidel investeerivad paljud mitteprofessionaalsed investorid. Samal ajal annavad mitmed fondid lubadusi tuua oma klientide jalge ette hetke kõige suuremad väärtused. Tegelikult on need fondid siiski trendijälgijad, võisteldes omavahel indeksitega. Sellepärast ei ole neil võimalik arvestada oodatavaid pikaajalisi tulemusi ning nad peavad moe või meeleolu kõikumistele kohe reageerima.
Fondide juhid on surve all, mis paneb nad juba väikese languse korral pigem müüma. Fondijuhid suurendavad oma tegevusega kõikumist isegi siis, kui usuvad, et ettevõttel on väärtust.
Üks tuntumaid investoreid, kes tegutseb vastupidi, investeerides pikaajalisest kasvuperspektiivist lähtudes ja trendi mitte järgides, on Warren Buffett, kuid selliseid on vähe.
•• Mille poolest alternatiivne investeering börsimängust erineb?
Meie valdkonnas pead kogu aeg oluliselt palju tööd tegema, sest pead läbi rääkima ja kontrolli tagama. Mõnes mõttes on ka riskid suuremad. Kuid maailm mõtleb selle varaklassi peale üharohkem.
Alasid, kuhu alternatiivselt investeerida, on väga palju. Pudelikaelaks finantsmaailma jaoks kujuneb vaid meeskondade loomine, kes teaksid nii turge kui ka tooteid.
•• Kas Eesti hakkab muutuma selliseks maaks, kuhu eriti ei tasu enam investeerida?
Ma ei ütleks niimoodi. Mõned viimased aastad olid sellised, kus ka rumal ja laisk inimene tegi raha. Selleks pidid olema üliõnnetu või ülilaisk, et oma rahale halba tootlust saada. Nüüd teevad raha targad ja töökad.
Kui aasta tagasi arvasid kõik, et Eestisse peaks tingimata sisenema, siis tehti näiteks kõige rumalamad kruntide ostud. Need, kes ostsid ilma odava laenuta aastatel 2002–2003, tegid paremad investeeringud.
Praegu ei ole see hetk veel käes, kuid targalt teevad need, kes ootavad õiget hetke, et midagi osta. Gild Bankers tahab laieneda, meil on kaks korda rohkem töötajaid kui aasta tagasi ja siin kesklinnas ei ole suuri kvaliteetseid büroopindu lihtsalt saada.
•• Kaua see jant Eesti majandusega kestab?
Eesti puhul on tegemist teatud kokkulangemistega, sest varasemast rohkem tähelepanu on pööratud meie makromajanduslikele miinuskohtadele. Samal ajal on mujal maailmas raha vähem.
Rahvusvaheliste investeerimispankade analüütikute konsensus on praegu selline, et esimene poolaasta on raske ja teisel poolaastal läheb paremini. Arvatakse ka, et Ameerika ja Euroopa turud lõpetavad miinuses, Aasia turud teevad väikese tõusu.
Samal ajal peab alati arvestama, et maailma juhtivatele prognooside tegijatele on sisse kodeeritud kohustus olla optimistlik. Nende juhitavad fondid on teinud suuri investeeringuid ja nad peavad nende eest vastutama, üritades vältida ka suuremat paanikat.
•• Kui suur on oht, et kordub 1999. aasta, kui Eesti majanduskasv oli paariprotsendises miinuses?
Majanduslangus ei ole praegu välistatud, kuid on üsna vähetõenäoline. Kommertspankurid on murelikud, kuid meie kavatseme teha järgnevatel aastatel rohkem kasumit kui eelmisel aastal.
Oleme Eestis investeerinud ligi kolmekümnesse positsiooni, sealhulgas ka väga hoolikalt valitud börsiettevõtetesse. Sektoritest on esindatud põllumajandus, tootmine ja teenindus. Ja meie eesmärk on saada üle 20 protsendi tootlust aastas, olenemata sellest, mida teeb Tallinna börs. Üks tugev valdkond on internetimeedia, mille puhul usume, et sinna tuleb juurde üha rohkem kasutajaid ja raha.
•• Kuidas mõjutab investeeringuid Eesti valitsuse poliitika?
Mõju on tohutu. Küsimus on selles, kui kerge on Eestis äri teha ja kui läbipaistev on tegevus. Viimasel ajal tehtud samme ma julgen kiita: tehtud on palju õigeid algatusi ja võetud kahtlemata õige suund. Olen ise proovinud, kui kerge on ID-kaardiga interneti kaudu ettevõtet asutada. Väga mõnus. Tundub väike asi, aga muu maailma silmis – kõva sõna.
Näib, et valitsustegelased võtavad lausa punkt-punktilt ette Maailmapanga aruandeid, mis puudutavad soodsa ärikeskkonna loomist, ja üritavad järjest asju paremaks teha
Üks näitaja, mille poolest oleme arenenud riikidega võrreldes tagaotsas, on kahtlemata tööseadustik. Hiljuti esitatud eelnõu on seega igal juhul õige algatus.
•• Kas Tallinnast võiks saada rahvusvaheline finantskeskus?
Meie finantssektoril on väga head väljavaated, et panna Põhjamaadesse ja Sõltumatute Riikide Ühendusse mõeldud raha Tallinna kaudu voolama. Seadusandjal on siin siiski suurem roll, ennekõike soodsa äri- ja maksukeskkonna kujundamisel. Tallinna linnal pole selles osas eriti palju teha. Tallinn saab panustada sellega, et kinnitab nii palju ja nii lihtsalt kui võimalik hotellide ja konverentsikeskuste detailplaneeringuid.
Seadusandja peab pöörama rohkem tähelepanu eri investeerimisliikide kirjeldamisele seadustes, et seadused toetaksid erinevaid investeerimisviise. Samuti tuleb vaadata üle maksuseadused, et rahvusvahelistel firmadel oleks Eestis võimalikult atraktiivne tegutseda.
•• Kas keerulisel ajal tasuks astuda ahvatlevatel välisturgudel aktiivsemaid ja riskialtimaid samme?
Minna tasub vaid nendel, kellel on kodus nii suur turuosa, et edasi enam areneda ei saa.
Keerulisel ajal tasub just rohkem koduturu pärast muretseda ja ennast siin kindlustada. Järgmisele tõusulainele vastu minemiseks tasub turgu kodus veelgi konsolideerida.
•• Kas paarikümne inimesega õmblustööstur võiks oma ettevõtte maha müüa ja raha teie fondidesse tuua?
Odava tööga ja allhankega ei tasu tõepoolest tegeleda. Tarkust näen ma näiteks Baltikas. Nad tegid õigel hetkel raske otsuse ja profileerisid ajutise kahjumi hinnaga ettevõtte ümber. Nüüd saavad Baltikas vähem tööd odava palgaga õmblejad, rohkem aga disainerid, logistikud ja finantsistid. Tooted tehakse valmis odavates maades.
Gild Bankers
•• Gild Bankers asutati uue Eesti majanduse mustimal, 1999. aastal, kui sisemajanduse kogutoodang vähenes ligi kaks protsenti.
•• Ettevõtte kontorid asuvad lisaks Balti riikidele ka Ukrainas, Bulgaarias ja Suurbritannias.
•• Põhitegevuseks on ettevõtete liitmise ja ülevõtmise ning kapitali kaasamise korraldamine ning alternatiivsete investeerimisfondide juhtimine. Eelmisel aastal asus Gild pakkuma ka privaatpangandusteenust.
•• Ettevõte juhib ligi 2 miljardi krooni suurust investeeringute kogumit, lubades investoritele 15–30-protsendist tootlust.
•• Eelmisel aastal laiendas Gild Bankers oma tegevuse kahekordseks, kasvatades meeskonna 80 inimeseni.
CV
Rain Tamm
•• Sündinud Tartus, kasvanud ja koolis käinud Viljandis.
•• Kõrghariduse omandas Tartu ülikoolis rahanduse ja krediidi erialal, mille lõpetas cum laude aastal 1993.
•• Rain Tamm oli aastal 1999 üks LHV asutajapartneritest, alates 2000 LHV juhtivpartner.
•• Praegu on Rain Tamm Gild Bankersi juhtivpartner.
•• Kasvatab kolme tütart.
Varasemad töökohad:
•• 1993-1994 Eesti Erastamisagentuur, läbirääkimisosakonna spetsialist
•• 1994-1996 Ärivaimu OÜ (sõpradega loodud nõustamis- ja invetseerimisfirma) ja sellega seotud ettevõtted, juhtivpartner
•• 1997-1998 Hoiupanga Investeeringute AS, M&A juht
•• 1998-1999 AS Hansapank , investeerimispangandusosakonna kaasjuht
