Investly: pangad peaksid hoiustel istuva raha ettevõtlusesse suunama
Eesti jäi mullu ligi tuhande uue ettevõtte võrra vaesemaks ning väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) hinnangul on selle üheks põhjuseks finantseerimise puudumine.
Maiveli hinnangul peaksid pangad turgutama ettevõtlust ning töökohtade loomist hoiustel istuva raha abil.
„Pangad võimaldavad eraisikutel oma raha hoiustada nende kontol, kus see on turvalises kohas ning tasuks makstakse selle eest ka tagasihoidlikku intressi - SEB 0,02%, Swedbank 0,01%,“ sõnas Maivel.
„Pank peaks selle raha tagasi majandusse suunama, andes laenu ettevõtjatele töökohtade ja lisandväärtuse loomiseks ning eraisikutele näiteks eluaseme soetamiseks,“ paneb ta ette.
„Hetkel triivib see paat kursilt kõrvale. Inimestel on raha pangakontodel, mis ei teeni kasumit ning ettevõtted ei saa tihtipeale rahastust, mida neil kasvuks vaja on. Kuidas me selle probleemi lahendame?“ küsis ettevõtja.
Kui pank finantseerimisest keeldub, on ettevõtjal piiratud võimalused. Ajaloost lähtuvalt pole meil aastasadade jooksul suurt isiklikku rikkust kuhjunud, seega omafinantseering on pigem väike.
„Samas tuleb konkurentsis püsida ühise turuga, kus tegutsevad ka ettevõtted Londonist ja Berliinist, kuhu on rikkust, mida äritegevusse investeerida, hulga rohkem koondunud,“ nentis ta.
Swedbanki äripanganduse juhi Lauri Vaiksaare sõnul sõltub raha suunamine laenudena turule eeskätt nõudlusest, mis omakorda sõltub keskkonnast.
Swedbank sai 2014. aastal ainuüksi väikeettevõtetelt enam kui 11 000 laenu- või liisingutaotlust. "Neist taotlustest umbes 70 protsenti said meilt positiivse vastuse ehk konkreetse pakkumise, negatiivse vastuse põhjuseks on valdavalt kliendi varasem kehv maksekäitumine avalike allikate põhjal," lisas ta.
Ettevõtete finantseerimisel on panga jaoks kõige olulisem ettevõtja selge visioon – mida ja miks tehakse, millise marginaaliga kaupu-teenuseid müüakse. Vaiksaare sõnul ei eelda laenu saamine sugugi mahukate dokumentide täitmist ja detailse äriplaani esitamist.
