Investor: suurpankade kasumid tekitavad odavamate teenuste saamise ootuse

 (2)

Pangandus
PangandusFoto: Tiit Blaat

Tööturu positiivsed muutused ja inimeste tarbimisharjumused lubavad pankadel varasemast lihtsamalt teenuseid müüa. Turumajanduslikust aspektist lähtudes peaks mahu kasvamine võimaldama pakkuda paremat hinda, kirjutab väikeinvestor Risto Kask.

Sel nädalal avaldati andmed Swedbanki üheksa kuu kasumi kohta, mis kasvades 130 miljoni euroni ületas möödunud majandusaasta kogukasumit pea kahekordselt.
Tegelikult olid ka möödunud aasta majandustulemused tugevad, millele viitab korralik dividendimakse 550 miljonit eurot ja sellega kaasnenud maksukulu 130 miljonit eurot.

Korralikku tulemust näitas ka SEB Pank, mille kolmanda kvartali kasumiks kujunes 19,5 miljonit eurot, ületades möödunud aasta sama ajahetke ligemale kahe miljoni euroga ning kasvatades kolme kvartali kogukasumi 64 miljoni euroni. Nordea tuli välja provisjonijärgse kasumiga summas 72,1 miljonit eurot ning LHV 14,2 miljonit eurot, kasvades võrreldes möödunud perioodiga 2,6 miljoni võrra.

Seotud lood:

Pankade majandustulemusi analüüsides on näha, et kasvanud on nii laenude (sh tarbimislaenude), kui ka hoiuste maht. Kaardimaksete arv on kasvanud hüppeliselt ning sellega seonduvalt kasvasid ka maksete töötlemisega seotud teenustasud. SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik kommenteeris panga veebilehel, et eraisikute aktiivsus pangateenuste kasutamisel on kasvanud, finantspuhvrid on suurenenud ning soodne seis tööturul võimaldab teha suuremaid oste. Kasvanud on aktiivsus eluasemeturul ning väikelaenude turul.

Loe veel

Hinnalangusele on ruumi
Eeltoodu viitab sellele, et seoses positiivsete muutustega tööturul ja inimeste tarbimisharjumustes õnnestub pankadel varasemast lihtsamalt oma teenuseid müüa. Turumajanduslikust aspektist lähtudes peaks mahu kasvamine võimaldama pakkuda paremat hinda. Selge on see, et ükski pank ei saa tegutseda tasuta, kuid tänase olukorra valguses tundub toodete hinnalangusele ruumi olevat küll.

Swedbanki Eesti üksuse juhi Robert Kitti sõnul kasvas panga laenuportfell kolmandas kvartalis 6 786 miljoni euroni. Arvestades siinjuures panga suhteliselt tagasihoidlikku laenukahjumit 3,3 miljonit võib öelda, et olukord on panga seisukohalt hea. Inimesed tahavad laenu tagasi maksta.

Millised mõtted tekivad klientidele seesuguseid kasuminumbreid vaadates? Ilmselt ei kujuta keegi meist ette kuidas 6 786 miljonit eurot laene ja 7 275 miljonit eurot hoiuseid välja näevad, kuid igaüks saab aru millised on tema enda laenukulud. Võttes lahti vabalt valitud panga kodulaenukalkulaatori, võib mõne nupulevajutusega selles ise veenduda. Täna maksab Kristiine linnaosas kolmetoaline remonditud korter ligikaudu 100 000 eurot. Sellise summa laenamise korral tuleb laenusaajal pangale 30 aasta jooksul tagasi maksta 138 000 eurot (intressimäär 2,3%). Kui siia lisada ka kindlustus, tuleb pangale kokku 30 aasta jooksul tasuda 156 000 eurot. Ilmselt on uute korterite turul hinnad kõrgemad. Seega peab näiteks 180 000 eurot maksva korteri eest Kalamajas maksma pangale tagasi 249 000 eurot, koos kindlustusega 280 000 eurot. Sarnane olukord on ka väikelaenude turul, kus 10 000 euro laenamisel tuleb sisuliselt tagasi maksta 50 protsenti suurem summa (18% intressimäära korral 15 571 eurot).

Pankade kvartaliaruannete lugemine jätab kahtlemata sümpaatse mulje. Samaaegselt süvendab see mentaliteeti, et nõrgemalt tulebki võtta. Kui inimene vajab laenu, las ta siis maksab selle eest? Selline mõtteviis ei vääri arutelu. Aktiivsust ei tohiks karistada, vaid seda tuleb soodustada. Aktiivsem pangateenuste kasutamine peab olema sisendiks odavamatele toodetele. Seega mõtteainet on siin küllalt.

Soodne pinnas väiksematele pakkujate
Tekkinud olukord loob soodsa pinnase väiksematele krediidiasutustele oma toodete turustamiseks ja müümiseks. Viimastel aastatel on väga huvitavate ja soodsate pakkumistega välja tulnud mitmed hoiu-laenuühistud ning ilmselt õnnestub neil suurpankade varjus päris hästi oma turuosa suurendada. Inimesed on väiksemaid krediidiasutusi järjest rohkem usaldama hakanud ning seda põhjusega. Skandinaaviamaades ja mitmel pool üle maailma eksisteerib sellekohane väga positiivne praktika. Lõppkokkuvõttes on see ju meie oma raha, mis välismaistele organisatsioonidele dividendideks välja makstakse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare