IRL-i liige: transpordivaldkonna maksudega koormamine lämmatab majanduse

Pidevate maksutõusude ja ebastabiilsuse tõttu hakkavad ettevõtjad otsima võimalusi Eestist väljastpoolt, mis tähendab et plaanitava kasu asemel täidetakse teiste riikide kukruid ja lootus Eesti ettevõtluse pealt enam tulu saada kukub kokku, kirjutab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president, riigikogu liige, valitsusse kuuluva IRLi liige Einar Vallbaum.

Eksport kiratseb, transiit on kukkunud, tootlikkus languses, kasumid kasvanud ei ole, ent töötajate palgad ja nendelt makstavad maksud on teinud samal ajal korraliku hüppe.

Viimastel aastatel on Eesti majanduskasv naabritele alla jäänud. Aastal 2015 kasvas Eesti majandus vaid 1,1%, olles seega Euroopa Liidu liikmesriikide üks madalamaid kasvutemposid ning aastal 2016 kasvas Eesti SKT võrrelduna 2015. aastaga 1,6%.

Iseäranis suur maksukoormus on pandud just transpordisektorile. Paljud ettevõtjad ja eksperdid pooldasid maksumuudatuste arutelude ajal ideed tõsta üldist käibemaksu 1% võrra. See oleks omanud märgatavat mõju riigitulude laekumisel, kuid mitte nii tuntavat mõju ettevõtjatele ja kodanikele. Otsustati aga lajatada transpordisektorile, mis seab meie ettevõtted kehvemasse positsiooni võrreldes naabritega ning kaudselt saavad tavatarbijad ikka tunda kütuseaktsiisi ja maksude tõttu suurenenud hinnatõusu.

Kütuse- ja alkoholiaktsiis on valmistanud ettevõtjate ja elanike hulgas suurt pettumust ja pahameelt ning üha keerukamas konkurentsiolukorras on Eesti ettevõtjatel keeruline ellu jääda. Eesti ettevõtjate käekäigust sõltub riigi majandus, riigieelarve ja kodanike heaolu.

Vaatame aga üldist konkurentsisituatsiooni võrreldes naaberriikidega. Kütuseaktsiisi tõus on kasulik olnud eelkõige meie naabermaale Lätile. Kõik, kes tegelevad rahvusvaheliste vedudega tangivad üle piiri. Enamus bussifirmasid mängivad graafikutega, et saaks sõita täpselt nii, et jõuaks Lätist kütust võtta. Alkoholirallist on juba palju räägitud. Lisandunud on suur hulk eestimaalasi, kes eelistavad ka oma muud ostud ära teha Lätis.

Transiidis on olukord eriti trööstitu. Viimaste aastate jooksul on transiidimahud teinud kahekohalise languse ning see mõjutab mitte ainult transiidisektorit, vaid Eestis tegutsevaid tootmisettevõtteid ja majandust üldisemalt. Transiidimahtude langus tõstab ka lähetatavate kaupade ühikuhinda, mis seab Eesti ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis veelgi ahtamale positsioonile. Niikaua kui Eesti raudteetariifid on naabritest kõrgemad, pole ka eriliseks optimismiks põhjust. Vaja on konkurentsivõimet tõstvat hinnapoliitikat, mis turgutaks transiiti, tootmist ja majandust, mitte naabritest kõrgemaid tariife, mis meie ettevõtlusele, tootmisele ja transiidimahtudele pärssivalt mõjub.

Sama on olukord sadamamaksudega. Sarnaselt raudteetransiidile, on ka sadamaid läbiv kaubavedu langenud. Ka siinkohal on Eesti sadamate tasude määrad ja maksustamise poliitika naaberriikidest röövellikum, mis mõjub meie konkurentsile halvavalt. Drastiliste kaubavedude languse põhjuseid ei tasu otsida vaid suhetes Venemaaga või üleilmsetest kriisi mõjudest. Suuresti on asi Eesti tariifides, tasudes ja maksustamise metoodikas. Seda kinnitab fakt, et 2015. aastal langesid kaubamahud Eestis 20%, samal ajal kui Lätis langes 2,4% ja Leedus 1,9%. Võrdluseks meetmete tarvidusele võtmisest- meie põhjanaaber Soome on juba langetanud raudtee- ja navigatsioonitasusid ning Läti astub samas suunas. Eestilgi oleks aeg vastu võtta meie konkurentsivõimet tugevdavaid otsuseid.

Sama tume paistab tulevik gaasiaktsiisi tõstmise valguses. Meie tähtsaim tööstusharu, mis tegeleb ekspordiga, on töötlev tööstus. Kogu töötlev tööstus töötab praktiliselt gaasil, seega võib vaid ette kujutada, kuidas enam kui 100% tõstetav gaasimaks meie ettevõtetele ja tööstusele ning seega ka kogu majandusele mõjub. Erilist kahju kannatavad need ettevõtted ja ka eraisikud, kes on suuri investeeringuid teinud maagaasi, teadmatuses, et ühel hetkel võidakse lajatada korraliku maksuga. Samal ajal on Lätil ja Leedul aktsiis mitmeid kordi väiksem, Leedul kogunisti 16 korda! Järjekordne pauk Eesti ettevõtjate konkurentsivõimekusele. Järelikult ka ekspordile.

On üsna loogiline, et pidevate maksutõusude ja ebastabiilsuse tõttu hakkavad ettevõtjad otsima võimalusi Eestist väljastpoolt. See tähendab aga seda, et plaanitava kasu asemel täidetakse teiste riikide kukruid ning lootus Eesti ettevõtluse pealt enam tulu saada kukub kokku. Kõige vahetumalt ja valusamalt saavad pihta aga tavakodanikud ja eelkõige just maapiirkonnad, kes on hinnatõusule kõige tundlikumad.
Ei ole veel hilja uuesti läbi arutada tehtud aktsiisitõusud, vaadata koos valdkonnaekspertidega üle plaanitavad maksumuudatused ning teostada konkurentsivõimeline terviklahenduste pakett.