IRL on Oviiri elektriplaaniga peaaegu nõus: tegemist on Partsi poolt korduvalt esitatud ettepanekuga
Riigikogu majanduskomisjoni liige Siim Kiisler ütles, et IRL toetab ettevõtlusministri ettepanekut. Elektriaktsiisi osas energiamahukatele ettevõtetele soodusmäära kehtestamine on tarvilik Eestisse uute investeeringute saamiseks.
„Tegemist on Juhan Partsi poolt varem korduvalt esitatud ettepanekuga, mille osas pole valitsustes varasemalt üksmeelele jõutud. Suurtarbijatele madalama aktsiisimäära rakendamine seisab ka meie programmis," ütles Kiisler.
Põhimõtteliselt toetab IRL ka otseliini regulatsiooni laiendamist. Praegu on see lubatud vaid naaberkrundile, edaspidi siis ka mujale, kui tegu on olulise ettevõttega.
Siiski ei ole IRL nõus terve plaaniga.
„Taastuvenergia tasu osas võiksid sotsiaaldemokraadid aga esimese asjana pakkuda lahendusi, kuidas taastuvenergia sundkorras subsideerimist elektritarbijate taskust vähendada. Idee, et energiamahukate ettevõtete taastuvenergia tasu vähendamise võrra hakkaksid seda rohkem maksma teised tarbijad, sh kodutarbijad või riik, ei ole mõistlik," rääkis Kiisler.
Kiisler rõhutab, et kõik sammud, mis aitavad tuua Eestisse investeeringuid, luua töökohti ning muuta Eesti ettevõtluskeskkond tervikuna konkurentsivõimelisemaks on vajalikud.
Milles seisneb Liisa Oviiri plaan?
Minister ise kirjeldab seda lühidalt nii:
Selleks, et tuua Eestisse uusi investeeringuid olen teinud valitsusele ettepaneku kehtestada erisus suurtele energiatarbijatele, kus elektrihind moodustab märkimisväärse osa toote või teenuse kulubaasist. Soovime seada lävendi alates 30 gigavatt-tundi aastas, mis on stimuleeriv uute investeeringute tegemiseks ehk eesmärgiks ei ole kõikide palju elektrit kasutatavate firmade toetamine, vaid uute investeeringute meelitamine. Selline lävend mõjutaks praegu umbes 20 ettevõtet.
Uute investeeringutega kaasneksid uued töökohad ja kõrge lisandväärtusega tootmine/teenindus peaks tooma tulevikus ka suurema panuse riigieelarvesse.
Siiani ei ole elektri hind tarbitavast mahust sõltunud, vaid see kujuneb neljast suuremast komponendist - börsihind, võrgutasu, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiis. Erinevalt Eestist meie lähimad naabrid kahte viimaset ei rakenda, seda vähemalt mitte suurtarbijatele, mistõttu on elektrihind nt Rootsis suurtarbijale isegi kuni kolmandiku võrra odavam kui Eestis.
Kui küsida, miks on vaja suurtarbijatele hinnaerisust, siis peamine argument on siin välisinvesteeringute meelitamine. Eesti ei ole enam odava tööjõuga riik ning ainuüksi Eesti reklaamimisest soodsa ärikeskkonnaga riigina tulemust ei anna. Majandust tervikuna aitab kasvatada tehnoloogiamahuka sektori areng, mis panustab omakorda tööviljakuse kasvu ja võimaldab seeläbi inimestele ka kõrgemat palka maksta.
Ka näiteks Soome teeb jõupingutusi, et olenemata juba niigi Eestiga võrreldes soodsamast investeerimiskeskkonnast kindlustada investeeringute riiki jäämine ja uute juurde tulek. Selline lähenemine on juba praegu taganud mitmete suurtööstuste ja andmekeskuste rajamise Soome.
Seal on praegu tööstuse energiamaksustamisel kasutusel maksutagastus kõigist tööstuse energiamaksudest. Lisaks on tehtud ettepanek täiendada süsteemi, et olla valmis CO2 hinna tõusmise tõttu tulevikus tõenäoliselt tõusva elektri hinnatõusu kompenseerimiseks metalli-, puidu-, paberi ning puitmassi tööstustes.
Lisaks suurtarbijate elektrihinna erisusele teen valitsusele ka ettepaneku, et suurtarbijad, kes ise elektrijaamani otseliini ehitavad, võrgutasu maksma ei peaks. Täna kehtiva seaduse kohaselt võib otseliini rajada tootja elektrijaamaga samale kinnistule või sellega piirnevale kinnistule. Muudatusettepanek sisaldab võimalust ehitada otseliin kaugemale.
Otseliin võimaldab saada elektrijaamast elektrienergiat selleks avalikku võrguteenust kasutamata. Otseliini rajamisel on soodsate tingimuste juures võimalik vähendada võrguteenust kuni 5€/MWh võrra, mille tulemusena on elektri lõpphind 6,4% väiksem võrreldes seni kehtivate võrgutasudega.
Välisinvestorid on meile teada andnud, et huvi investeerida Eesti tehnoloogimahukatesse sektoritesse on olemas, sh energiamahukates sektorites nagu näiteks paberi- ja paberimassi tootmine, serveripargid, puidu- ja metallitööstus. Investeeringuid takistab osaliselt tõsiasi, et meie rahvusvaheline konkurentsivõime elektrihinna osas on piiratatud. Kuigi elektrihind ei ole kindlasti ainus element, mida investeerimisotsustes jälgitakse, on see siiski üks määravamaid, mis suuri investeeringuid Eestisse takistavad. Eesti tööstus on küll üsna tugev, kuid moodustab tööviljakuses (lisandväärtus töötaja kohta) vaid napi 41% EL keskmisest, samal ajal, kui majanduses tervikuna on tööviljakus ligemale 70% EL keskmisest. Välisinvesteeringute kaasamisega soovime tööstussektoris olukorda parandada, see tegevus seostub otseselt ka ettevalmistatud tööstuspoliitika rohelise raamatuga, mille keskmes on tehnoloogiamahuka tööstuse kasvatamine Eestis.
