„Kui jäätmepõletusjaamas toodetud elektri hulk on sisuliselt sama, mis 2015. aastal, siis soojust tootsime selles üksuses 2016. aastal võrrelduna eelmise aastaga ca 8% rohkem,“ rääkis Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. „Lisaks lõi aasta alguse külm ilm, kõrgem elektri turuhind ja võrdlemisi madal gaasi hind sobilikud tingimused kolm aastat reservis seisnud Iru elektrijaama gaasil töötava koostootmisploki käivitamiseks,“ sõnas Pajo. Koos gaasil töötavate veesoojenduskatelde ja koostootmisploki toodanguga müüs Iru elektrijaam 2016. aastal 674 gigavatt-tundi soojust ja 161 gigavatt-tundi elektrit.

Raine Pajo sõnul on jäätmete tarneportfell lepingutega täpselt planeeritud vähemalt 6 kuud ette, kuid on ka kuni nelja-aastaseid pikaajalisi lepinguid. „Peame tarneid ette planeerima, et tagada jaama varustamine kütusega. Meie põhimõte on jäätmete tarnimise lepinguid sõlmida konkursiga ehk hankepõhiselt, kus kõigil jäätmesektori ettevõtetel on võrdsed võimalused osalemiseks,“ ütles Pajo.

2015. aastal tekkis Eestis üle 308 000 tonni sega-olmejäätmeid. Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam suudab aastas energiaks ümber töödelda kuni 250 000 tonni sega-olmejäätmeid. Seega on enamust Eestis tekkivatest sega-olmejäätmetest võimalik taaskasutada Iru elektrijaamas.

Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam valmis 2013. aastal ning selle maksumus oli 105 miljonit eurot. Pärast Iru elektrijaama jäätmepõletusjaama töölehakkamist on prügi ladestamine prügilatesse praktiliselt lõppenud ning jäätmed on leidnud kasutuse energiatootmises. 2015. aastal ladestati prügilatesse üle 26 000 tonni prügi, mida on vähem kui 10% aastas tekkinud prügist.

Täisvõimsusel töötades põletab Iru jäätmepõletusjaam tunnis keskmiselt 30 tonni sega-olmejäätmeid. Keskmiselt külastab jäätmepõletusjaama ligi 70 prügiautot päevas.

Elektriks ja soojuseks muundatakse Iru jäätmepõletusjaamas ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast. Jaama soojuse tootmise võimsus on 50 megavatti ning elektritootmise võimsus 17 megavatti.