Islandi vulkaan purskas „õigel ajal”
15.–21. aprillini kestnud Euroopa lennukatkestust on võrreldud terrorirünnakuga, mille käigus purustati New Yorgi kaksiktornid. Selline võrdlus võinuks paika pidada, kui vulkaanituhk oleks katnud Euroopat kaks kuud hiljem – juunis, kui saabub tavapärane lendamise tipphooaeg.
Tegemist on kahju kandnud ja kompensatsiooni ootavate lennufirmade üle paisutatud kujundiga, sest tuhaõnnetuses ei hukkunud ühtegi reisijat. Kujund oleks võinud muutuda traagiliselt täpseks siis, kui Euroopa lennukontrolli keskus oleks oma piiratud võimeid varjata püüd-nud ja jätnud taeva totaalselt sulgemata.
Nüüd aga võime kergendatult hingata, sest ükski lennuk ei kukkunud tuhast vigastatud mootorite seiskumise pärast alla ega sõitnud läbipaistmatuks raspeldatud kokpitiakna pärast maandumisrajalt välja.
Tänu ääremaa staatusele möödus kogu Euroopa lennuliikluse nädalaks halvanud Islandi vulkaanipurse Balti riikides nagu kevadine nohu. Ent igasugune nohu on muidugi alati ebameeldiv. Turismifirmade hinnangul sattus tuhavangi ligi paar tuhat eestlast, millele võib lisada omapead reisivate inimeste arvu. Suure vahemaa ja lõksu jäänute hulga järgi tundus kõige dramaatilisem olevat Egiptusesse puhkama sõitnute olukord. Kojulennu väljavaadete ja peavarju suhtes valitses teadmatus, puhkusekulutuste järgi varem trimmitud rahakott seevastu kõhnus lausa silmaga nähtavalt.
Tallinna lennujaam, mida kasutab päevas kuni 5000 reisijat, sai tuha tõttu kahju ligi 4,7 miljonit krooni, mis võrdub ligikaudu lennujaama katlamaja renoveerimiseks ja patrulltee rajamiseks kulutatud summaga. Kahju moodustasid peamiselt lennule mittepääsenutelt laekuma pidanud lennujaamamaksud, kuid ka tasud kaubaveoteenuste eest.
Vilniuse lennujaam on ligikaudu sama suur kui Tallinna oma, mis-tõttu on selle kahjud samas suurusjärgus. Ligi kolm korda suurema läbilaskemahuga Riia lennujaama kahjud võivad küündida aga 14 miljoni kroonini.
Kahjude suhteline väiksus on tingitud asjaolust, et Euroopa lennutiheduse kaardi järgi võib Eestit ja teisi Balti riike pidada asustamata maaks. Märkimisväärne lennutihedus algab meie jaoks 80 kilomeetri kaugusel Helsingis, kuid on üpris elav ka Varssavis, Stockholmis, Moskvas ja Kiievis. Lennuliikluse tihedus suureneb kohtades, mille sisemajanduse kogutoodang on kõrgem.
Näiteks mandritevaheline lennufirma World Airways on nimetanud nii reisijate kui ka kaubaveo katkemisest tekkinud kahju suuruseks ligi 2,4 miljardi krooni suurust päevakäivet.
Sellegipoolest oleks Eyjafjallajökulli vulkaani purskamiseks tänavusest aprillist n-ö paremat aega Euroopale ja samuti Eestile raske valida. Aasta esimene kvartal jaanuarist kuni aprillini on olnud statistika põhjal juba pikka aega eurooplaste seas kõige väiksema lennuaktiivsusega aeg. Kui Islandi vulkaanipurse oleks toimunud kaks kuud hiljem, juunis, oleks segadus ja kahju olnud ligi kaks korda suurem.
Juba maikuus algaval puhkuste hooajal suureneb Euroopa lennujaamadest välja lendavate reisijate arv hüppeliselt. Kui aprillis lendab välja ligi kolm miljonit inimest, siis maikuus suureneb nende arv kolmandiku võrra, juunis aga võib hakata lähenema isegi seitsmele miljonile. Edaspidi hakkab puhkajate poolt kuumaks köetud lennuturg aeglaselt jahtuma, püsides sügisel elavnevate ärireisijate arvel leigena kuni aasta lõpuni.
Juristid asuvad tööle
Eelmisel aastal kaotasid Euroopa lennufirmad majanduskriisi sügavikku laskumise tõttu ligi 45 miljardi krooni suuruse summa. Tänavuseks aastaks prognoositi majanduse taastumist ja seega ka kahjude vähenemist ligi 26 miljardi krooni suuruse summani. Kuid tuhakahju purustas selle optimistliku prognoosi. Võib oletada, et lennufirmade kahjud kasvavad 47 miljardi kroonini, millest ligi pool – üle 20 miljardi krooni – kirjutatakse tuhaõnnetuse arvele.
Kui Islandi vulkaan oleks oma tööd alustanud juunis, siis võinuks tänavune kahjusumma küündida juba ligi 70 miljardi kroonini. Tegemist on summaga, mis jääb näiteks veidi alla Eesti riigieelarve aastasele mahule. Suur osa kahjust tuli kaubavedudest. Lennukiga veetakse tavalisest kallihinnalisemaid kaupu. Kui õhukaubaveo maht on võrreldes teiste transpordiliikidega vaid kaks protsenti, siis veetava kauba väärtus moodustab samal ajal rohkem kui kolmandiku. Tegemist on näiteks kõrgtehnoloogiliste elektroonikaseadmetega või siis kiiresti rikneva kaubaga.
Vulkaanipurske tagajärgi silus ka majanduskriisi põhjast väljapääsemine. Aasta varem, kui majandus oli kurvalt maha jahtunud, oleks nädalapikkune seisak mõjunud laastavamalt. Nüüd aga on Euroopa lennunduses märgata elavnemist, prognoosid lubavad isegi ligi paari protsendi suurust kasvu võrreldes eelmise aastaga. Ärilendude sektoris oodatakse aga isegi rohkem kui kümnendiku suurust lennumahtude kasvu.
Tuhaõnnetus pani küsimärgi alla Eurocontroli autoriteedi ja tõi kaasa selle organi tegevussuuna reformimise. Tegemist on juba 1950. aastatest rajatava lennukontrolli süs-teemiga, mis on kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele iseloomulikult taotlenud lennukontrolli suuremat tsentraliseeritust.
Kuigi tuhapilv ei katnud Euroopa taevast ühtlaselt, sulges Eurocontrol kõik lennujaamad. Samal ajal jätkasid Venemaa lennujaamad ja lennukompaniid oma tööd. Leedu ja Poola rüpes asuva Kaliningradi oblasti lennujaam võttis Moskvast tulevaid lennukeid vastu ja saatis neid teele ka siis, kui Vilniuse ja Varssavi lennujaamade reisijad murelikult kalendrisse riste tõmbasid. Venemaa peaminister Vladimir Putin viskas nalja, et kui asjad samamoodi edasi lähevad, jääbki Aero-flot ainukeseks Euroopa lennufirmaks. Sellist nalja võib pidada näiteks küünilisest suhtumisest ohutusse, euroopaliku heitunud käitumise vastandiks.
Ent Euroopa lennufirmad olidki varmad keskorganit kõikides hädades süüdistama. Nüüd hakatakse Euroopas suure tõenäosusega rakendama samasugust tuhahoiatussüs-teemi, mis on levinud vulkaanipursetega harjunud Ameerikas. Ühtse Euroopa taeva asemel saab iga piirkond õiguse otsustada, kas lende lubada või mitte. Eurocontrol annab välja ilmaandmed, otsused aga langetatakse kohapeal. Islandi tuhakriisi lahti harutamiseks võetigi juba kasutusele seesama süsteem.
Euroopa Komisjon ei jõudnud nii loomulikuna tunduvale lahendusele üleöö. Kui transpordivolinik Siim Kallas alustas 19. aprillil Eurocontroli 38 liikmesriigiga süsteemi kohendamise läbirääkimisi, olid mõjukad lennufirmad asunud oma raskerelvade sihikuid Brüsseli poole suunama. Juba oli tehtud mitmeid edukalt lõppenud proovilende, mis tõestasid ametnikele, et suures osas Euroopas saab lennata. Euroopa Komisjon on juba andnud üpris selgelt mõista, et ühiskassast kahjude hüvitamisele loota ei tasu. Majanduskriisi tõttu on raha vähe nii Euroopa Liidul kui ka riikidel. Tõenäoliselt satub transpordikomisjon siiski juristide suunatud surve alla, et kompensatsioonid välja makstaks, sest Euroopa lennukontrolli süsteem ei näidanud ennast kriisi ajal just parimast küljest.
Kogu lennuturu saatust määrav tegevus toimub aga vanas Euroopas. Maailmajaos asub 21 000 lennujaama, kuid ligi poole kõikidest lendudest võtavad vastu kõigest 25 lennujaama, mis asuvad näiteks Londoni, Amsterdami, Frankfurdi ja Milano piirkonnas.
Õhku juhib vana tehnoloogia
Hetkeks justkui lahendamatu probleemi ees seisnud Euroopa Komisjoni transpordivolinik Kallas sai loodusõnnetusest hoopis tuge Euroopa lennuohutussüsteemi uuendamiseks. Nagu mainitud, tõi tuhakaos esile alates 1950. aastatest rajama hakatud süsteemide lausa hämmastava aegumise, millel pole midagi ühist tänapäeval isegi juba koolilastele kättesaadava või sõidu-autode navigatsiooniseadmetes kasutatava satelliitsidega.
Nii et õhuruumi juhitakse 60 aastat vana tehnoloogilise skeemiga, kuhu kuuluvad radar, raadiomajakas ja raadio teel jagatavad suulised käsud. Selline süsteem pikendab lennuaega oluliselt, sest lennuki marsruut peab käima mööda maa peal asuvate raadiomajakate tööpiirkonda.
Selline kohmakas tehnoloogiline lahendus on üks põhjus, mille tõttu võttis Islandi tuhapilvest läbi närimine aega mitu päeva. Otsuste langetamisele eelnes pikaldane koos-kõlastamine ja järgnes sama pikaldane elluviimine. Õnneks said küm-nete riikide esindajad kasutada internetiajastule omaseid vahendeid videokonverentsi korraldamiseks ega pidanud autoga ise Brüsselisse sõitma.
Kallas soovib käivitada nn ühtse taeva projekti, mis lihtsustaks lendude juhtimist, tehes lendamise ohutumaks, efektiivsemaks ja odavamaks. Kui praegu tuleb Euroopas igas õhuruumis lennukoridor eraldi kokku leppida, lähtudes raadiomajakatest, siis tulevikus langeb tehniliste uuenduste kasutusele võtmisega selliste kulutuste vajadus ära.
Ühtse taeva projektiga ühineb esimeses etapis, 2012. aastal, üheksa riiki, kuid Eesti ei kuulu nende hulka.
Vulkaanituhast sai seltskonnategelane
•• Majanduskahju kõrval hakkas Islandi vulkaan elama ka seltskondlikku elu. Mitmed kroonitud pead pidid loobuma Taani kuninganna Margrethe 70. sünnipäeval osalemisest. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ja veel mõned riigipead ei saanud osaleda Poola presidendi Lech Kaczynski matustel.
•• Rokkansambel Metallica oli sunnitud veetma suure osa oma Baltikumis kavandatud tuurist ratastel ja laevades, selle asemel et paari tunniga kohale lennata.
•• Eesti kontserdielu sai samuti löögi. Otsustati ära jätta mitu nii Eesti kui ka külalisartistide kontserti. Eesti filharmoonia kammerkoor naasis kontserdireisilt Šveitsist lennuki asemel rongi ja bussiga.
•• Suurbritannias võttis aga kaua kestev tuhakriis inimeste jaoks sootuks isikliku pöörde. Nimelt avastas suurim abielus olevate inimeste tutvumisportaal IllicitEncounters.com, et selle kasutajate arv suurenes kriisipäevadel mitu korda. Eriti palju oli uusi ja mobiiltelefoni vahendusel sisenevaid külastajaid. Tollel nädalavahetusel tehti mobiilseadmetega 8500 külastust, tavaliselt on see arv ligi kolm korda väiksem.
