Itaalia keskpanga andmetel on valitsus üksnes mais võtnud 23,4 miljardit värsket võlgu. Aasta algusest on Itaalia laenanud 83,3 miljardit eurot. Analüütikud ootavad, et sel aastal võtab Itaalia vähemalt 100 miljardit eurot laenu.

Itaalia võlamägi ulatub 2,218 triljoni euroni. See moodustab 133% Itaalia majanduse aastasest kogutoodangust ja on topelt kõrge võrreldes Maastrichti kriteeriumiga, mille alusel lasti riikidel ühineda euroalaga. Itaalia on Kreeka kõrval raskemate võlakoormaga Euroopa riikide seas. Paraku on Itaalia absoluutsummadelt oluliselt suurem. Sestap ei ole liiast öelda, et Itaalia on Kreeka XXL.

Itaalia majanduses on rasked struktuuriprobleemid.

„Itaalia on Euroopa haige inimene,“ kirjeldasid olukorda Šveitsi suurpanga UBSi analüütikud.

Ajast, mil 2008. aastal algas üleilmne finantskriis, on Itaalia tööstustoodang kukkunud veerandi võrra. Sissetulekud inimese kohta on väikseimad alates 1997. aastast. Tööpuudus on kahekordistunud. Lühidalt kokku võttes – Itaalias on suurim finantskriis pärast II maailmasõda. Itaalia on euroala suuruselt kolmas majandus.

Itaalia kõige põletavam probleem on madal produktiivsus. See on madalam kui 1999. aastal. Teist nii kohutava arenguga euroala riiki ei leidu.

Lisaprobleemideks on majanduselus vohav korruptsioon, aeglane kohtusüsteem ja liigne bürokraatia.