Tänases Eesti Päevalehe juhtkirjas kirjutatakse pretsetendist, mille haridusministeerium lõi RKAS-i teenusest loobudes. "See ei kesta kaua, kui riik hakkab oma praegust sihti – kanda kogu endale kuuluv kinnisvara 2020. aastaks RKAS-i bilanssi – jõulisemalt ellu viima. Seni on riigiasutused vara üle andnud vabatahtlikkuse alusel. Ent arvestades riigiasutuste senist seinast seina ulatuvat tagasisidet RKAS-i teenustele, on sund viimane asi, mida tuleks protsessi kiirendamiseks rakendada."

Rahandusministeerium vastas, et kui asutus annab vara üle RKASile, siis läheb äriühingule üle ka vastutus hoone säilimise eest. RKAS haldab hoonet ja tellib tehnohoolduse, kindlustuse, remondi, tavaliselt ka väliheakorra (sest omanik vastutab, kui hoone esine on libe või lumi pole õigeks ajaks ära lükatud). Teenuseid, mis ei ole hoone säilimise seisukohast esmavajalikud nagu näiteks siseruumide koristamine või mõned tugiteenused (valve, parkimine), võib tellida ka hoone kasutaja ehk asutus ise. Kes millist teenust tellib, selles lepitakse üürilepingu sõlmimisel kokku.

Jaak Aab: arutan RKAS-i uue juhiga teenuse parandamise üle

"Riigi Kinnisvara ASil on täita oluline roll riigi kinnisvarapoliitika elluviimisel. Eesmärk on toetada riigi põhitegevusi optimaalse kinnisvarakeskkonnaga ja majandada seda tõhusalt. Oleme kaardistanud RKASiga seonduvaid probleeme, mis on ilmnenud teenuste pakkumisel. Mul on homme kohtumine RKASi uue juhi Kati Kusminiga. Plaanis on arutada eeskätt kinnisvarareformi lõpule viimist ning ka RKASi klienditeeninduse parandamist ja kooskõlla viimist klientide ootustega," ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

Suurem küsimus on tema sõnul see, kuidas riik otsustab kinnisvara edasi valitseda ja mis on RKAS-i roll. "Rahandusministeeriumil on praegu töös mitu analüüsi (RKAS-i tegevusvormi analüüs, riigi ja erasektori koostööprojektide analüüs, kinnisvara planeerimise, optimeerimise ja eelarvestamise protsessi analüüs, riigimajade analüüs), mille valmimisel kujundatakse seisukohad valitsusele tuleva aasta veebruaris koos ettepanekutega vajalikeks muutusteks RKAS-i toimemudelis."

"Riigi kinnisvarareformi viiakse ellu etappidena: vara tsentraliseeritakse ja seejärel otsitakse võimalused pinnakasutuse optimeerimiseks ning vajadusel tehakse investeeringuotsused. Neil vara liikidel, kus on olemas turukonkurents, on mõistlik seda kasutada ja seda ka tehakse. Riigiasutustel on kohustus üürilepingu lõppemisel võtta konkureerivad pakkumised turult. Neil on kogu aeg olnud õigus haldusteenust tellida turult, olles ise hoone omanik kui ka pärast RKASile hoone üleandmist," sõnas Aab.