Botnica jäävalves olek neelab igal talvel jäälõhkumise eelarvest lõviosa.
FOTO: Foto: Ilmar Saabas
Eesti riigil kulub jäälõhkumisteenusele igal aastal mitu miljonit eurot – isegi talvedel, kui meri ei ole jääs.
„Jäämurdeteenusele kulub ka jäävabadel talvedel raha, sest valmisolek maksab,” nentis veeteede ameti pressiesindaja Priit Põiklik, viidates jäälõhkuja Tarmo staažika kapteni Peedu Kassi mõttele, et jäälõhkumiseks valmisolek on nagu kaitseväe ülalpidamine rahuajal – sõda küll parasjagu ei käi, kuid selleks peab ometi valmis olema.