Jaan Männik: välisfirmal on Eestisse tulles alati üks eesmärk - saada kontroll siinse ettevõtte üle

 (255)
Jaan Männik
Jaan MännikFoto: Madis Veltman

Sel nädalal Ärilehes ilmunud Nordica loo valguses, kus kirjeldati suvised sündmusi, mis täieliku juhtkonnavahetuseni viisid, ütleb endine poliitik ja ärimees Jaan Männik, et välismaisel kaasomanikul-koostööpartneril on alati eelkõige soov raha teenida, mitte meid aidata. "Eestil on ees rasked valikud ja karta on, et ajaga istub LOT ise rooli ja meid paigutatakse tagaistmele."

9. oktoobril ilmus Delfis lugu "Verevahetus Nordicas". Mõned tsitaadid artiklist: "Nordica suvisel pereheitmisel aitasid kaasa LOTi juhid. /../ LOT aga huvitus ainult enda tellitud lendudest ja sellest, et Nordica veaks võimalikult palju sõitjaid Varssavisse ette".

Tuli kohe tuttav ette, kuna olen seitse aastat (2000-2007) juhtinud AS-i Eesti Telekom aastakäibega 400 miljonit eurot ja omanikud olid sisuliselt võrdselt Eesti riik, Tallinna ja Londoni börs, Soome Sonera ja Rootsi Telia. Tänaseks on Telia ainuomanik.

Eestis on muu seas välisfirmadega olnud koostööd ka panganduses ja lennundusalal ning tulevikus on suured ühisprojektid tulemas - näiteks Rail Baltic, tselluloositehas ja Helsingi tunnel. Välisosalus sides ja panganduses on meile kasuks olnud, aga lennunduses mitte.

Nordica ja LOTi puhul näeme selgelt, et hiiglasega koostööd teha on seotud suurte riskidega. LOT on suur ja vana firma suure lennunduskompetensiga. Nordica on uus ja väike ja Eestis on raske leida lennunduskompetensiga inimesi. Samas näiteks telekommunikatsiooni alal on Eestis alati olnud tugeva kompetentsiga inimesi. Niisamuti on ja on alati olnud tugevaid pangandusinimesi. Aga nüüd me teeme vea, sest me alahindame probleemi kompleksust.

Seotud lood:

Ameerikas on ütlus, et naisega on raske koos elada, aga veel raskem on ilma naiseta elada. Nordica endisel juhil Jaan Tammel ja nõukogu esimehel Peeter Tohvril pole olnud lihtne. Partnerlus LOTiga on keeruline ja ilma partnerita veel keerulisem.

Kui Swedbank ostis Hansapanga ära, oli see järk-järguline protsess. Sama kehtib kui Telia ostis lõpuks Eesti Telekomi sajaprotsendiliselt. Kui Telia, Swedbank ja LOT tulevad Eestisse, siis räägime meie oludega võrreldes suurte ja suurte eriala kogemustega ettevõtetega. Mitte alati, aga tavaliselt on nende eesmärk saada kontroll Eesti ettevõtte üle või siis Eestist lahkuda.

Nad ei tule Eestisse meid aitama, vaid selleks, et ise raha teenida. Eestil on ees rasked valikud ja karta on, et ajaga istub LOT ise rooli ja meid paigutatakse tagaistmele. Juba praegu on meil küll paberil üks rahvuslik lennukompanii, aga mis see reaalsus on? Meil pole ka rahvuslikku telekomiettevõttet ega rahvuslikku panka.