Eesti majanduse tuleviku prognoosimisel on saanud kombeks Euroopasse vaatamine ja seal toimuvate protsesside mõjude analüüsimine meid mõjutavas kontekstis. See on hea lähenemine ja toimib edukalt ka antud juhul.

Põllumajandustoodangu varastavad abivajajad

14. mai The New York Times kirjutas loo sellest, kuidas Hispaanias on majandusseis läinud sedavõrd hulluks, et varastama on hakatud koduloomi ja põllumajandussaaduseid. Olukord on niivõrd tõsine, et põllumehed on sisse seadnud öised patrullid oma valduste valvamiseks. Varguste põhjus näib enamikel juhtudel olevat otsene toidupuuduse probleem – võetavad kogused on sageli liiga väikesed, et minna müügiks. Küll aga täpselt sellised, et keegi lihtsalt võtab endale toidutagavara. Tõusnud on Hispaanias ka muud liiki varguste ja erinevate röövide arv.

Kui sellised arengud leiavad aset Hispaanias, siis millist garantiid saame omada meie, et Eestisse need ei jõua. Majandushaigused kipuvad levima ja nii tundub ka meie põllumeeste perspektiiv olevat oma põllumajandustoodangu kaitseks öiste patrullide käikupanemine.

Tööpuudus on Euroopas kasvutrendis. Eurostati andmetel on näiteks Hispaanias tööpuudus 25 protsenti ja noorte tööpuudus üle 50 protsendi. Suures hädas on oma tööpuuduse kasvuga Prantsusmaa, eriti noorte hulgas. Head ei ole lood ka Itaalias ja mujal Lõuna Euroopas. Töökohtade kadumise haigusest tundub olevat nakatunud isegi Skandinaavia, kus suuri tööpuuduse numbreid statistika veel ei näita, kuid nähakse mitmeid negatiivseid arenguid ja eelsignaale.

Meie jaoks tähendab tööpuuduse süvenemine Euroopas seda, et kui me oleme spetsialiseerunud töö tegijad arenenud riikidele, siis mida suurem on sealne tööpuudus ja mida rohkem on neil endil omade töölerakendamisega tegemist, siis seda vähem vajatakse seal meie tööjõudu või Eestis tehtud alltöövõttu. Ehk meie klientriikide suured tööturu probleemid viivad meilt tellijad ja palgamaksjad.

Kinnisvarakriis süveneb mitmel pool Euroopas

Soome ja Rootsi kinnisvaraturul ennustatakse kriisi. Hispaanias, mujal Lõuna Euroopas ja otsapidi ka Prantsusmaal on see juba ammu kohal. Prantsuse valitsus pakkus elamuprobleemide lahendamiseks turule varianti, et müüa investoritele kortereid selleks, et nood saaksid need üürile anda. Seeläbi plaaniti arendada ühelt poolt kinnisvaraturgu ja ehitust ning teiselt poolt lahendada paljude vähemkindlustatud perede eluasemeprobleeme. Programm aga ei toimi soovitud kiirusel, 40 000 sellel aastal müüa kavatsetud korterist on esimeses kvartalis ostja leidnud pisut üle kümnendiku. Seega prantsuse valitsus üritab sekkuda, kuid mitte väga edukalt.

Itaalia kinnisvaraturul on hinnad langenud püsivalt alates 2010. aastast, hinnalangusest pole pääsenud praktiliselt mingit liiki kinnisvara. Järgmiseks paariks aastaks ennustatakse veel vähemalt 15-20 protsendilist hindade kukkumist. Languse põhjuseks peetakse Euroopa võlakriisi, kokkuhoiumeetmeid ja tõstetud varamakse.

Hispaanias on paljud kaotanud oma kodud ja töö. Väga suur hulk elamispindu seisab kasutuseta. Selle kõige koosmõju on viinud olukorrani, kus paljusid tühjalt seisvaid kortereid on omavoliliselt asustatud, lihtsalt on mindud korterisse ja ilma kelleltki luba küsimata hakatud seal elama. Arusaadavalt ei maksa sellised illegaalsed elanikud kellelegi üüri. Õiguslike vahenditega võib võtta selliste ebaseaduslike elanike väljatõstmine aega kuni kolm aastat.

Hispaanias on hinnanguliselt 3 miljonit tühjalt seisvat elamispinda, ehk sada elukohta igaühe 30 000 kodutu kohta. Illegaalsete elanike hulgas levitatava info kohaselt tuleb elamispinnale pääseda ilma, et võimuesindajad või omanikud seda näeksid. Vastasel juhul võidakse neid vastutusele võtta varguse eesmärgil sissemurdmise eest. Kui illegaalsed elanikud on juba elamispinnal see ja suudavad tõestada, et nad on seal viibinud ilma lahkumata mitu päeva, siis loetakse elamispind eelduslikult nende omaks ja tegelik omanik peab oma õigusi nõudma kohtu kaudu pika ja kuluka vaidlustusprotsessi käigus.

Elamispindade illegaalne ülevõtmine ka Eestis

Selline elamispindade illegaalne ülevõtmine võib teatud juhtudel tõusta probleemide hulka ka meil Eestis. Ilmselt ei lähe meil kunagi olukord nii hulluks kui Hispaanias, kuid teisalt oleme me ühes ja samas Euroopa integreeritud majandusruumis ja sealsed probleemid ning lahendused kanduvad paratamatult ka meile üle. Ehk kuidas saakski meie kinnisvaraturul lähiaastatel väga hästi minema hakata, kui enamikes Euroopa riikides läheb sektor allamäge.

Ühesõnaga, neil kellel Eestis raha vähe ja peamiseks probleemiks hea töökoha leidmine ja hoidmine, neil on raske leida/hoida seda nii Eestis kui ka Euroopa teistes riikides. Kellel investeeringud kinnisvaras või plaanib kapitali selles sektoris kasvatada, neil on ka mustad pilved horisondil. Nii et hästi pole asjad justkui kellelgi, vähemalt enamusel mitte.

Olukord näib veelgi hullem, kui arvestada, et ka finantsinvesteeringud ei tundu tänases muutlikus majanduskliimas kuigi kindlad olevat. Aktsiahinnad on viimasel ajal küll kena tõusu näidanud, kuid ootamatustevabast maailmast oleme me väga kaugel. Euroopa Keskpank hoiatas hiljuti võimaliku panganduskriisi eest eurotsoonis, sest majandus kukub ja probleemlaenude hulk kasvab. Majanduskasv, õigemini selle puudumine ja üha sagenev langus, on Euroopa süvenevaks probleemiks.

Heaks lahenduseks oma rahade päästmisel praegusest euromajanduse ebakindlusest on paljude jõukate lõunaeurooplaste jaoks kujunenud panustamine Berliini, ja laiemalt Saksamaa, kinnisvarale. Võrreldes 2010. aastaga on Berliini korterite hinnad kasvanud kuni 50 protsenti, mis on 20 aasta suurim kinnisvarahindade tõus Saksamaa pealinnas. Jah, kuid enamike eestlaste jaoks ei ole see äriidee kõikelahendavaks pääsemisteeks.

Jõukas pehmendab kukkumist, vaene kohe prügimäele

Ülaltoodud ja mitmeid teisi väga negatiivse suuna võtnud majandusjõudude mõju analüüsides jääb paraku küll selline tunne, et suhteliselt raske on väikeriigina teiste majanduslahkusest sõltuvale Eestile suuri lähiaastate eduväljavaateid leida. Jõukamatel inimestel on vähemalt teatud reserve enda kukkumise pehmendamiseks ja teatud aja jooksul elus hoidmiseks. Vaesematel tundub olevat pea ainukeseks variandiks prügimäele kolimine, kus võib leida nii võimalusi ajutise eluaseme üleslöömiseks, kui ka teatavat söögipoolist.