Konkurendid on pärast Estonian Airi kadumist sõna otseses mõttes Eestile peale lennanud. Kuidas see Nordic Aviation Groupi plaanidega suhestub?

Eks oli arvata, et nad tulevad, ja tulemine pole ka läbi. Nordic Aviation Groupi loomisel on kolm põhjust. Esiteks tagada ühenduste katkematus ehk päästeoperatsioon, teiseks pikemas perspektiivis ühenduste tagamine Euroopaga. Kolmas aspekt on nende juures olla ökonoomne. Kindlasti ei ole väikses riigis lennundusäri pidamine kõva rahateenimine ja alguses on kulud nagunii suuremad. Me ei tohi aga eeldada, et riik annab meile raha juurde. Meie asi on nüüd otsustada, kas hakkame uute tulijatega konkureerima või vabastab see meie ressursse, et laieneda teistesse sihtkohtadesse. Kui SAS tahab siia tulla Rootsi või Taani maksumaksjate raha põletama, siis vaatame, kaua nad seda teha tahavad. Liinide avamine võis olla ka nendepoolse päästeplaani osa.

Milline on ikkagi NAG äriplaan? See, mis on konservatiivne, turupõhine ja lausa Lufthansa konsultantide üle vaadatud.

Konservatiivsus seisneb finantsnäitajate planeerimisel aluseks võtmises. See eeldab tegelikkusest ehk veidi suuremaid kuluootuseid ja väiksemaid tuluootuseid. Plaanid on tehtud praegu viie aasta peale, aga sel aastal keskendume päästmisele ja järgmisel juba firma ülesehitamisele. Strateegiliselt näeme võimalike kulude kokkuhoidu – oma liinide efektiivsem majandamine, lennukid rohkem õhus jne – ja lisatulude teenimist. Esiteks me ei proovi kõiki teenuseid ise pakkuda, vaid ostame sisse. Nagu praegu kasutame Adria kommertsplatvormi.

Tulude kasvatamises näeme koostööd turismiagentuuridega ja Eesti kui sihtkoha tutvustamist. Kui palju Belgia inimesi tuleb siia praegu uudistama? Kuid peamiselt tuleb tulu lisatöödest ja allhankelendudest, need peavad olema väga hea tootlusega. Kusjuures me lendame ju juba praegu Örebro ja Kopenhaageni vahet Carpatairi Fokker 100-ga. See on hea näide olemasolevate ressursside baasil lisatöö tegemisest, mis annab meile tulu. See liin on meil paariks aastaks, aga saab teha lepinguid ka päevade kaupa.

Millal te piloote ja pardateenindajaid palkama hakkate? Millal on seda mõttekas teha? Pilootide palgad on päris suured, mis tähendab alustavale lennufirmale suurt kulu. Estonian Airis jäi päevapealt tööta 57 pilooti.

Muidugi ei suuda me kõiki korraga tööle võtta, aga Adria koolituste ja protseduuride võimekusega arvestades hakkavad nii piloodid kui ka pardateenindajad neid gruppide kaupa läbima. See protsess saab läbi hiljemalt märtsiks, aga algab juba täna. Nii palju kui me lennukeid tööle paneme, nii palju võtame ka pardameeskondi. Eks see konkreetne arv jääb algul 57-st veidi väiksemaks. Usun, et ka meie palgatase on konkurentsivõimeline. Euroopa Liidus kehtib ka tööjõu vaba liikumise turg, mis on ju pilootide liikumisele avatud – ja mõlemas suunas. Aga eelkõige eelistame muidugi Eesti piloote ja pardateenindus peab kindlasti eestikeelne olema.