Nad on kõikjal Jaapanis – nii ülerahvastatud Tokio tänavatel kui ka maapiirkondades. Isegi Fuji mäe tipus tervitavad mägironijaid müügiautomaadid, kirjutab DW.com.

Jaapani müügiautomaatide tootjate liidu andmetel oli 2016. aasta lõpus Jaapanis 3 648 600 müügiautomaati. See tähendab, et iga 35 inimese kohta on Jaapanis müügiautomaat. Kui lisada valuutavahetusautomaadid ja rendiautomaadid, siis Jaapanis on see number 25,7 inimest automaadi kohta. Selles osas pole Jaapanile maailmas võrdset.

Kui mujal maailmas on levinud joogi- ja snäkimüügiautomaadid, siis Jaapanis müüvad tuhanded automaadid kohalike vaatamisväärsuste pileteid. Väikestes restoranides leidub automaate, kus valitakse toit, saadakse tellimuse kinnitus, mis antakse edasi kokale.

Arvestades Tokio kiiret elu, rahvast täis tänavaid ja karme töögraafikuid, eelistavad jaapanlased kiireid oste. Jaapan on sularahaühiskond, kus masinad võtavad meelsasti vastu münte ja tuhande jeeniseid rahatähti (see on väärt umbes seitse eurot).

Kui aga kundel pole sularaha, saab paljudes masinates skännida ühistranspordikaarti, kus ost võetakse sõidukaardijäägist maha.

Jaapanis on kuritegevuse tase madal, mis laseb automaadiäril õitseda. Jaapanis kaotab automatiseerimine kassapidajad. Mõnedes poodides tervitavad ostjaid inimeste asemel robotid. Kui enamus Jaapani müügiautomaate on täidetud karastusjookide ja snäkkidega, siis mõnes on suisa huvitavad või täitsa kummalised asjad.

Tokios on müügiautomaadid, mis müüvad õlut, kaheliitristes pudelites piima, mett ja värskeid puuvilju. Siis on kogu Jaapanis müügimasinad, mis annavad 1000 jeenise rahatähe vastu valge karbikese, kus on suvaline elektroonikavidin.