Jäätmete põletamine jättis prügilad jõude

Tallinlaste kodude ja Kunda tehasekatelde kütmiseks kulub nii palju prügi, et seda tuleb importida.

Veel kuus aastat tagasi ladestati prügilasse kaks kolmandikku Eesti kodudest kogutud olmeprügist. Seejärel käivitusid Tallinnas Ragn-Sellsi ja Jõelähtme prügila prügikütusetehased (ingl RDF – refuse derived fuel), 2013. aastal ka Iru elektrijaama prügipõletusplokk ja olmeprügi vedu prügilatesse kahanes kümnendikuni kodudest kogutud prügist.

Keskkonnaagentuuri jäätmearuandluse infosüsteemi JATS andmeil koguti mullu Eestis 395 516 tonni olmeprügi. Eesti Energia Iru jaama prügiplokk põletas samal aastal 245 000 tonni olmeprügi, teised taaskasutajad, nende seas RDF-i tehased, kasutasid ligi 160 000 tonni. See tähendab, et Eestil ei jäänud enam olmeprügi üle, vaid pigem puudu. Kuna Iru katel tahab pidevat kütmist ja prügikütusetehaste tarnelepingud vajavad täitmist, veetaksegi puudujääv osa olmeprügi sisse. Tasahilju on Eestist saanud arvestatav prügiimportija, näiteks mullu toodi sisse üle 56 000 tonni olmeprügi.