Kui jaanuaris kasvas jaemüük aastases võrdluses 5 protsenti, siis veebruaris jaemüügi kasv kiirenes.

Tänavu veebruaris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 350,9 miljonit eurot, seega jäi veebruaris kauplustesse 267 eurot elaniku kohta.

Eelmiste kuudega võrreldes kiirenes oluliselt tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv. Kui eelneval kolmel kuul (november–jaanuar) kasvas jaemüük neis kauplustes aastases võrdluses stabiilselt 7–8 protsenti, siis veebruaris oli kasv 13 protsenti. 

Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasvu kiirenemisele avaldas osaliselt mõju eelmise aasta veebruari väga madal võrdlusbaas. Enim suurenes veebruaris jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga 41 protsenti. 

Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjadega (kasv 20%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi ((kasv 19%).

Toidukaupade kaupluste jaemüük on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Veebruaris suurenes nende kaupluste jaemüük eelmise aasta veebruariga võrreldes 4 protsenti.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 6 protsenti.

Võrreldes jaanuariga vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 7 protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli veebruaris 416,8 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 84 protsenti. 2014. aasta veebruariga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 6 protsenti, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 6 protsenti.