Jahimeeste hinnangul on tänavu põdrarikas aasta
Jõgevamaal tohtis kaks kuud kestnud põdrajahihooajal küttida 130 põtra, neist 46 pulli, 35 lehma ja 49 põdravasikat.
Viimastel aastatel on põtrade arvukus suurenenud, eriti hea on olnud vasikate juurdekasv. Seetõttu otsustasidki jahindusspetsialistid tänavust küttimiskvooti suurendada, seda eriti põdravasikate laskmisel. Kui viis aastat tagasi loendati Jõgevamaal 370 põtra, kellest kütiti 64, siis mullu 440, kelles jäi püssikuuli ette 93. Tänavu kevadel loendati Jõgevamaa jahimaadel üle 550 põdra, kirjutab Vooremaa.
"Põtrade arvukus võib Eestis veelgi tõusta: lageraietele, kraavide kallastele ja ka kunagistele põldudele on kasvanud võsa, nii et loomadele jätkub süüa küll ja küll ning tormikahjustatud metsad annavad sellele veel lisa. Et põtradel on toitu küllaldaselt, näitab seegi, et kuni novembrini olid mahalangenud haavad puutumata," rääkis oma tähelepanekutest kauaaegne jahimees ja keskkonnaspetsialist Vello Einaru. Ta peab erakordseks, et tänavu on ka pärast jahihooaega näha palju põtru ja nende jälgi, seda Jõgeval kuni Peipsi äärsete aladeni välja.
"Arvukad põdrad võivad kevadepoole teha kahju ka kuuse ja männinoorendikele. "Põtru võiks ju rohkemgi olla, kuid ega kahte asja - kasvatada põtru ja metsa-, korraga ei saa," nentis Einaru.
"Viimastel aastatel pole põtrade kättesaamisega muret olnud. Meie jahimaadelt oli lubatud lasta neli põtra, viie jahipäevaga saime need kätte. Hea on näha, et palju põtru jäi ka kasvama. Kui mets on alles ja ka põtru on, siis on see minu meelest tasakaal," ütles Luua jahiseltsi esimees Lembit Simmulmann.
Tema arvates peaks põdrajaht algama veidi hiljem: "Lumega on jäljed näha ja ma saan jälitada just seda looma, keda tahan. Oktoobris on veel maa must ja tuld võib saada see põder, kes piiramisrõngast oma nina välja pistab. Jälgedest on näha, et kui on kõndinud põdralehm vasikatega ja mul on vaja lasta pulli, siis ma ei lähegi neid tülitama. Põdrajahi hooaega ei tarvitsegi pikendada, see võiks alata vaid hiljem, siis, kui lumekirme maas."
Põdraspetsialist Jüri Tõnisson pidas tänavuse jahihooaja kommenteerimist veel liiga varajaseks: " Kokkuvõtteid saame teha jaanuaris-veebruaris, siis olema saanud võrrelda kõikidest maakondadest saadud materjale. Selle järgi, mis mulle Jõgeval näha toodi, paistab, et noorte pullide seisund on väga hea. Ja kui neid veel metsa palju alles jäi, siis pole häda midagi."
Teadlase arvates on Jõgeva jahimehed väga tublid ja mõistavad vajadust teha koostööd teadlastega.
