1. augustist 1. novembrini kestnud karujahi jooksul võisid jahimehed lasta kokku kuni 30 karu ehk viis protsenti Eesti karudest. "Tänavu lasti 24 karu, neist kõige rohkem Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal," ütles keskkonnaministeeriumi jahinduse peaspetsialist Kaarel Roht.

Rohti sõnul lasti üksikuid karusid ka Pärnu-, Tartu- ja Viljandimaal. "Eelnimetatud piirkonnad ongi Eestis kõige karurikkaimad," nentis Roht ning lisas, et karud on levinud praktiliselt kogu Eestis, välja arvatud saartel.

Kevadel ja varasuvel läbi viidud karude seire andmeil elab Eesti metsades ligi 500 isendit, mis on poolesaja võrra vähem, kui kinnitasid varasemad jahindusorganisatsioonide andmed.

Karude kevadine seire näitas ka, et loomade juurdekasv on hea ja jahimehed pole neile liiga teinud, ütles Roht. Jaht pole Rohti sõnul Eesti karude populatsioonile ohtlik ning see aitab säilitada mesikäppade respekti inimese suhtes.

Aktiivne karujaht toimub tavaliselt augustis ja septembris, kui viljapõllud on koristamata. Jahilubasid jagavad jahiseltsid. Kohtades, kus karusid pole või on vähe, jahilubasid välja ei anta.