Jalgpalli MM kujunes paarikümne aastaga hiiglaslikuks rahamasinaks
Kui MM viimati Saksamaal toimus, 1974. aastal, oli olukord hoopis teistsugune. Manfred Schaefer oli tõenäoliselt viimane MM-il osalenud piimamees. Saksamaal sündinud mees esindas Austraaliat, mille meeskond peamiselt amatööridest koosneski. Nagu ka Rootsi esinduskoondis. Hõbemedali välja teeninud Hollandi väravavaht Jan Jongbloed pidas Amsterdamis sigaripoodi.
Firmade sponsorlus jõudis MM-ile 1982. aastal. Üheksalt suurimalt rahastajalt kogutud 19 miljoni dollari eest praegu oma nime MM-i staadionide reklaamtahvlitele ei saaks.
Kõik vaatavad
Eeldatavasti näeb neli viiendikku maailma elanikest vähemalt osa MM-ist. Ühel partneril, krediitkaardifirmal MasterCard on maailmas 17 sihtturgu. Neist kolmveerandi populaarseim spordiala on jalgpall. Kuid näiteks USA-s ei seisne jalgpallipubliku põhiväärtus mitte kvantiteedis, vaid kvaliteedis ? spordiala ei paku erilist huvi sinikraedele, küll aga noorele, haritud ja jõukale publikule, kellest turundusinimesed on väga huvitatud.
Jalgpall on ka märksa sponsorisõbralikum kui teine suur spordisündmus, olümpiamängud. Kaks 45-minutilist poolaega ei paku küll palju võimalusi reklaamipausideks, kuid kaubamärke kandvad plakatid seisavad pidevalt vaatajate silme ees.
FIFA asus pärast 1998. aasta MM-i piirama sponsorite arvu ? tollal oli rahastajaid 43, neli aastat hiljem vaid 28 (lisaks 15 partnerile veel tarnijad, telefirmad jms). See-eest kerkis nõutav summa 200?300%.
Tänavuse MM-i organiseerimiskomitee eelarve moodustub FIFA panusest (250 miljonit SŠveitsi franki ? üle 2,5 mld krooni), piletitulust ja rahvuslike sponsorite toetusest kokku umbes 400 miljonit eurot (6,26 mld krooni). Selle sisse ei ole aga arvestatud staadionide jm infrastruktuuri uuendamise kulusid.
Juba siis, kui Saksamaa oli vaid üks tänavuse MM-i korraldajakandidaatidest, pidid mängude korraldamisele pretendeerivad linnad võtma endale kohustuse luua staadionide ümbrusse nn litsentseeritud ala, kus reklaamida tohivad vaid FIFA partnerid. Lisaks litsentsitud piirkonnale, mis alates 2006. aasta maikuust läheb linna haldusest üle MM-i organiseerimiskomiteele, ümbritseb staadione veel laiem, nn kontrollitud maa-ala, kus mängu toimumispäeval ja sellele eelneval päeval on keelatud massiüritused. Nüüd seisab linnavalitsuste ees probleem, kuidas leida kompromiss kohalike ärimeeste ja FIFA nõudmiste vahel. Advokaat Konstantin Wegner kommenteeris nädalalehele die Zeit, et ?FIFA innukus turu kaitsemisel on enam kui ülepingutatud ja sageli ka ilma õigusliku aluseta.?
Näiteks möödunud suvel toimunud Konföderatsiooni karikavõistluste ajal tuli Nürnbergi Frankenstadioni lähistel asunud HypoVereinsbanki automaadil panga nimi kinni katta ? FIFA-t rahastab Postbank. Staadioni vastas asunud hoonelt eemaldati kindlustusfirma Nürnberger Versicherung reklaam (et mitte liiga teha sponsorile Hamburg-Mannheimer), rajatava Nike Saksamaa peakorteri ehituse sildilt pidi kaduma spordifirma nimi.
MM-iga seoses sai FIFA rusikat tunda internetigigant AOL, mille nime kandval staadionil Hamburgis samuti viis mängu peetakse. Jalgpalliföderatsioon ähvardas mängud teistesse linnadesse viia, kui ei koristata ära reklaame ?AOL Arena ? MM 2006 toimumiskoht?. Hamburgi spordiklubi HSV, mida rahastab AOL, pidi muutma internetifirmaga sõlmitud lepingut, mis läks klubile maksma pool miljonit eurot.
Reklaamikeelutsoonis või kontrollitud maa-alal paiknevad asutused, näiteks Berliini vabaõhulava Waldbühne, on aga soetanud litsentse mängude avalikuks näitamiseks. Seega korraldatakse seal nii massiüritus kui ka reklaamitakse FIFA sponsorite konkurente ? sest litsents lubab seda.
Sõda sponsorite vahel
Kuid kaks linna on suutnud ka kokkulepet FIFA-ga muuta. Nii säilitab Stuttgarti Gottlieb-Daimler-Stadioni vastas paiknev Mercedes-Welt ka MM-i ajal oma nime. Münchenis aga jäävad Allianz-Arena ja MM-i korraldajate kasutatava hotelli Bayerische Hof vahelistel tänavatel paika välireklaamid. Õhus ripub küsimus, mis saab Müncheni staadioni kõrval asuva BMW peakorteri kirjadest.
Mõni aga väidab, et MM-i rahastamine suurt kasu ei toogi. Oma osa on sellel, et televaatajatel võib olla raske vahet teha, kes on ametlik sponsor, kes mitte. Kuigi MM-i rahastab Coca-Cola, on Pepsi mõne mängija, näiteks David Beckhami toetaja. Adidas sponsoreerib küll MM-i, kuid Umbro tarnib näiteks Inglise meeskonna riietuse.
Pahameelt on tekitanud piletimüük. Saksa juhtiv tarbijakaitseorganisatsioon kavatseb riigi jalgpalliliidu DfB kohtusse kaevata. Nimelt müüakse juba praegu väljaostmata pileteid, mis vabanevad alles veidi enne võistluste algust. Kui vabanevad. Raha aga võeti nende eest juba novembris. Inimestele, kes pileteid siiski ei saa, makstakse raha tagasi alles augustis. Europarlamendi sakslasest liige Alexander krahv Lambsdorff kaebas Euroopa Komisjonile, et ?tegemist on vähemalt 14 miljoni euro suuruse intressivaba laenuga fännidelt organiseerijatele?.
Piletimüüki sekkus ka pea kõikjale nina toppiv Briti parlament, mis konservatiivide varivalitsuse kultuuriministri Theresa May ettepanekul palus valitsusel nõuda brittidele rohkem pileteid. Suurbritanniast on Saksamaale oodata kõige rohkem fänne ? saja tuhande ringis. Kokku müüakse 3,2 miljonit piletit.
Fännide kohaleveolt loodavad kõige rohkem teenida odavlennufirmad. Easyjet kavatseb MM-i ajal vedada Suurbritannia ja Saksamaal vahel pool miljonit inimest. Et aga sakslased sel ajal vähem reisivad, kavandab Easyjet kampaaniaid inimestele, keda jalgpall ei huvita.
Telejaamad maksid MM-i ülekande õiguste eest kokku 1,7 miljardit dollarit (21,9 mld krooni). Võrdluseks: 1974. aastal oli ülekandetasude kogusumma praeguses rahas 515 miljonit krooni.
Jalgpalli MM-i teleõigusi müüb Šveitsis asuv firma Infront Sports & Media. Ettevõttest omab kümnendikku Lääne-Saksa koondise ja Real Madridi kunagine keskväljamängija Günter Netzer, kes oli õiguste eelmise omaniku, pankrotistunud KirchMedia juhtkonna liige. Ülejäänu kuulub konsortsiumile, mille osanikeks on Adidase prantslasest eksjuht Robert Louis-Dreyfus, kohvidünastia investeerimisfirma KJ Jacobs AG, Saudi Araabia miljardäri šeik Saleh Kameli ettevõte Overlook Management BV ja Müncheni ärimees Martin Steinmeyer.
MM-ist loodetakse suurt tulu ka Saksa majandusele. Umbes miljon väliskülalist toob riiki hinnanguliselt umbes 850 miljonit eurot. Kokku võivad Saksa firmad arvestada kuni 3,5 miljardi euro suuruse lisakäibega. Majandusteadlaste arvutuste järgi peaks Saksamaa majandus kasvama MM-i mõjul 0,3 protsendipunkti võrra. Saksa liidutööagentuur hindab vähemalt ajutiselt loodavate töökohtade arvu poolesajale tuhandele.
Veel üks Briti meistriliiga klubi läks Vene kontrolli alla
?? Suurbritannias elav Prantsuse kodanikust ärimees Alexandre Gaydamak omandas jaanuaris 15 miljoni naela eest poole Briti meistriliiga väljakukkumistsooni kõrgeimal astmel asuvast Portsmouthi jalgpalliklubist. Lisaks lubas ta klubile raha uue staadioni ehitamiseks ja miljoneid naelu uute mängijate ostmiseks. Poolt klubist omab senine ainuomanik Milan Mandaric.
?? Kui 29-aastane Alexandre Gaydamak on üsna vähe tuntud ja laitmatu mainega ärimees, siis tema isa, Tel Avivis ja Moskvas elava 53-aastase Arkadi Gaidamaki on Prantsuse võimud kuulutanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks seoses 1990-ndatel toimunud ebaseadusliku relvaveoga Angolasse. Samas asjas on uurimise all ka Prantsusmaa eelmise presidendi poeg Jean Christophe Mitterrand.
?? Venemaal sündinud, kuid teismelisena Iisraeli läinud Arkadi Gaidamak asus 1970-ndatel elama Prantsusmaale, kus alustas aednikuna. Kuidagi õnnestus tal teenida varandus, mille suuruseks hinnatakse praegu 800 miljonit dollarit, talle kuulub näiteks pool Jeruusalemma jalgpalliklubist Beitar. 2000. aastal pidi ta aga ametivõimude eest Prantsusmaalt pagema. Seoses rahapesukahtlustega on teda üle kuulanud ka Iisraeli politsei.
?? Väidetavalt ei ole poeg isa ärihuvidega eriti seotud, vaid on varanduse teeninud omal käel panganduse ja kinnisvara vallas.
