Praegu on 12 OPECi riigi keskmine nafta hind vähem kui 40 dollarit. Saudi Araabia teenib riigi tuludest ligi 90% nafta müügist. Neile on see valus number.

Ja saudid ei ole üksi. Omaani sultaniriik ning Bahreini kuningriik võivad samuti väga keerulisse olukorda sattuda. IMF hinnangul kaotab regioon vaid sel aastal ligi 360 miljardit dollarit.

Et Saudi Araabia saaks oma aina kasvavat eelarvet tasakaalu viia peaks nafta maksma 106 dollarit barreli eest. Eelarve puudujääk on riigil sel aastal 20%. Aastaks 2020 võib see kukkuda 50 protsendini. Riigil on ka rahavarud, 700 miljardi dollari eest, kuid need sulavad kiiresti juba praegu. Valitsus peab tegema väga olulisi kärpeid.

Bahreinil on samuti armuaega viis astat, kuid nende seis on veel hapum, sest nad on aastaid muretult laenanud ja kulutanud. Iraan ja Iraak on veidi paremas seisus ning võivad hakkama saada kümme aastat, kui nafta hind oleks 50 dollarit barreli eest. Samas on piirkonda destabiliseerimas ISIS, mis avaldab omakorda mõju.

Ainsad riigid, mille seis näeb regioonis parem välja on Kuveit, mille tasakaalupunkt asub siiski tasemel 49 dollarit barreli eest. Aga ka Qatar ja Araabia Ühendemiraadid, mis on mõlemad aastate jooksul raha kõrvale pannud. Tänaste madalate hindade jätkudes suudaksid need kolm riiki veepeal püsida 25-30 aastat.

Saudidele on olnud halb aasta. See algas kuningas Abdullahi surmaga. Ülisuur kuninglik pere omab kõiki kuut kuningriigis asuvat naftavälja. Aasta alguses oli 15 000 kuningliku pere liikmel vara kokku 1,4 triljoni dollari eest. See number on aastaga oluliselt vähenenud.

Niisiis võib odav nafta niigi sõjast ja terrorist halvatud piirkonda veelgi pingelisemasse seisu viia. Siiani on Saudi Araabia ja Ühendemiraatide seis olnud regiooni teiste riikidega võrreldes väga hea - majanduskasv, poliitiline stabiilsus ning lähedased suhted USAga. Niisiis on neil väga valus vaadata seda, mis toimub Ameerikas. Nafta hind on madal eelkõige seetõttu, et USAs on praegu tõeline puurimis-buum. OPECi import riiki on poole võrra vähendanud.