AMTEL-i tegevjuht Arno Sillat möönis, et ilma tuvastatava ajaloota kasutatud autodele nad enam hindamisakte teha ei taha.

„Autoturu monitoorimisel tuli ühe nüansina välja, et esindusi kasutatakse ära. Tullakse hooldusajaloota autodele liisingu jaoks hindamisakti küsima. Kui auto ajalugu ei ole teada, siis aidatakse ju kaasa mitteausale ärile ja võetakse endale vastutus, mida ei ole õiglane kanda, kui me tegelikult ei tea, mis autoga toimunud on,” ütles Sillat. Oma liikmeid AMTEL millekski kohustada ei saa, kuid rangem poliitika on hindamisaktide puhul soovituslik.

Aastas imporditakse Eestisse umbes 30 000 kasutatud autot. Kui paljud neist on fikseeritud hooldusajaloota, ei saa margiesindusest hindamisakti ega kõlba seetõttu ka liisinguks, ei ole teada.

Kokkuvõttes soovitab Sillat osta auto, mis on uuena Eestist ostetud ja mille kogu ajalugu on siin nähtav ja kontrollitav. „Meie soovitus on, et Auto24-s võiks olla eraldi ka dokumendi rubriik, milles müüja näitab ära, kus on auto hoolduses käinud. Samuti võiks olla, et hindamisakti teeb müüja ja paneb selle ka kuulutuse juurde välja. Mida rohkem pabereid, seda usaldusväärsem,” ütles ta.

AMTEL-i senisest jõulisem poliitika imporditud kasutatud autode hindamisaktide puhul on ainult üks osa eelmisel aastal alanud jõulisest autoturu puhastamisest. Tõsisemat tööd teeb seal maksuamet ja tööpõld on lai. AMTEL-i andmetel on Eestis 1900 ettevõtet või ettevõtjat, kes on äriregistris märkinud tegevusalaks autoäri. „Neist pooltest ei tule isegi sooja õhku välja ja tegutsevatest omakorda umbes pooled maksavad makse,” resümeeris Arno Sillat. Peale selle on eraisikud, kes küll autode müügist tulu teenivad, kuid seda kusagil ärina ei näita.

Sellest, kuidas petturid kasutatud autode turul tegutsevad ja mida AMTEL, Maksu- ja Tolliamet ning Tarbijakaitseamet pettuste tõkestamisest seni teinud on, loe pikemalt tänasest Eesti Päevalehest.