Jaama rajamist toetava kliima- ja energiaagentuuri (KENA) juht Kristiina Rebane rääkis BNS-ile, et agentuur annab jaamale 0,5 miljonit krooni, lisaks saab jaama arendaja agentuurilt kaheprotsendise aastaintressiga 1,3 miljonit krooni laenu.

Samuti toetab projekti keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) 2,8 miljoniga. Jaama arendaja omafinantseering on 1,6 miljonit. Rebane selgitas, et selliste suurusjärkudega on tagatud KIK-i nõue, mis näeb ette 25-protsendilist omafinantseeringut.

Rebane rääkis, et tegemist on esimese jaamaga, mis jälgib Eestis päikeseenergia kasutamise võimalusi 24 tundi ööpäevas. Kliima- ja energiaagentuur plaanib jaamast saadud andmete põhjal majandusministeeriumile koostada analüüsi päikeseenergia kasutamise võimalustest Eestis.

Rebane lisas, et esimesi analüüse päiksepargi andmete põhjal saab hakata tegema siis, kui jaam on töötanud järjest ühe aasta, korralikke võrdlusandmeid tuleks aga koguda kaks-kolm aastat.

Rebase sõnul ei saa kõnealuse ettevõtmise puhul kasumlikkusest rääkida. „Selleks, et päiksejaama kulusid vähendada ja seda efektiivsemaks muuta, kasutatakse seal lisaks päiksepaneelidele peegleid ja peegelduvaid pindu. Talvel saab lume pealt peegelduvat valgust ära kasutada. Lisaks on päiksepaneelid sellised, mis vastavalt valguse intensiivsusele suudavad ise suunda muuta, et optimeerida päikeseenergia kogust.“

Möödunud aasta mais asutatud Energy Smart OÜ kuulub võrdsetes osades Michael Olaf Atilla Wegecsanyile ja Suzanne Jocelyn Wegecsanyile.

Firma tegevjuht Michael Olaf Atilla Wegecsanyi rääkis, et siiani on tehtud eeltöid, näiteks rajatud jaamale juurdepääsutee. Samal ajal on käinud jaama detailne planeerimine, viimases järgus on ehituslubade saamine ja rendilepingute sõlmimine.

Wegecsanyi sõnul rajab jaama Võru firma Selista Ehitus OÜ, mille töötajad viibivad jaama ehitusel 12-15 nädalat. Valminud jaam hakkab toimima automaatselt, inimjõudu on vaja selle hooldamiseks ja valvamiseks. Jaam asub alla ühehektarilisel maa-alal. Päikesepark võiks aastas toota kuni 150 megavatt-tundi elektrit ja sealse tehnika eluajaks on ligikaudu 30 aastat.

Suurema osa toodangust annab päikesejaam kevadel, suvel ja sügisel, natuke ka talvel. Samas on seadmete valimisel arvestatud talviste oludega.

Pargist saadavad andmed on mõeldud kasutamiseks teadusasutustele, nende hulga Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituut ning Tallinna Tehnikaülikool.