Eile Paides toimunud ümarlauakohtumisel oli kõne all tapamaja võimalik ehitamine Paidesse. Kohtumise korraldanud linnavolikogu esimees, Riigikogu liige Andres Taimla ütles Kuma Raadiole, et Paide poliitikud suhtuvad tapamaja rajamisse soosivalt, sest see toob linna investeeringuid 50 miljonit krooni, ettevõttelt ja töötajailt laekuvad maksud suurendavad linnaeelarvet 450.000 kuni 720.000 krooni aastas.

Taimla sõnul suureneb vee- ja veepuhastus- ja soojatootmisettevõtete käive, mis omakorda võimaldab hoida teenuse hinda stabiilsena, tapamajaga koos pannakse enam rõhku keskkonnakaitsele ja veepuhastusjaama kaasajastamisele, teatas ETAle Kuma Raadio. Taimla sõnul võib Paidesse tapamaja ehitamine kiirendada Türi lähistele loomsete jäätmete töötlemistehase ehitamist.

Järvamaa keskkonnateenistuse juhataja Peeter Eek ütles Kuma Raadiole, et tapamaja rajamine võib tõesti kiirendada loomsete jäätmete ümbertöötlemistehase ehitamist, sest selle rajamine on kõige otsesemalt seotud Eesti eruroläbirääkimistega.

Eegi sõnul on Eesti riigi huvi loomsete jäätmete ümbertöötlemistehas kiiresti rajada, vastasel juhul veterinaarpeatükki lihtsalt ei suleta ja euroliiduga ühinemisläbirääkimised ei lõpe enne, kui kõik peatükid on suletud.

Põllumajandusminister Ivari Padar on öelnud, et Eestisse rajatav loomsete jäätmete käitlemise tehas peab valmima 2002. aastal. Kui projekt nägi varem ette, et tehas hakkab jäätmeid töötlema loomasöödaks, siis nüüd, seoses Euroopas sagenenud hullulehmatõve (BSE) juhtudega, tuleb teha uus projekt, mille kohaselt tuleks jäätmed tuhastada. Uue projekti kasutuselevõtt pole odav, aga see oleks eelduseks, et Eestis suudetaks hoida olukord seoses BSEga kontrolli all, tõdes minister.

Oma arvamuse tapamaja võimaliku ehitamise suhtes saatis Paide linnavolikogule ka Paide linna ja valla veterinaararst, vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Raivo Raja, kes pooldab Paidesse planeeritavaid investeeringuid ning loodavaid uusi töökohti.

Ent Raja on ka seda meelt, et asulates tekivad probleemid seoses intensiivse transpordiga. Sigade esmase töötlemisega kaasnevad Raja hinnangul pidamis- ja tapajäätmed, mille lõhna ei suudeta praktikas täielikult kinni püüda. Samuti võivad tekkiva löga ja selle komposteerimisega kaasneda ohud keskkonnale, teatas Kuma Raadio.

Raivo Raja arvates tuleb tapamaja kaitsetsooni tagamiseks ehitada nõuetele vastav piirdetara, mis sobib küll tööstustsoonidesse, mitte aga puhkerajooni. Kaasaegsetes tapamajades kasutatakse Raja teada näriliste ja lindude tõrjumiseks ultraheli peletussüsteeme, mis samuti ei ole rõõmuks paikkonna elanikele.

Euronõuetele vastavat sigade tapamaja tahab Paidesse rajada Viru Lihaühistu. Tapamaja hakkaks teenindama seakasvatajaid üle Eesti. Ettevõtte võimaliku asukohana on peetud silmas ka Võhmat või Tapat, ent ühistu juhatus on otsustanud asukoha valikul Paide kasuks, sest seal on vajalikud energiaallikad ja kommunikatsioonid olemas, on teatanud ETAle Paide linnavalitsus.

Viru Lihaühistu juhatuse esimees Valentin Kütt ütles, et otsuse langetamisega, kuhu lihatöötlemisettevõte rajatakse, on kiire, sest ettevõttesse kaasatakse ka riigipoolset investeeringuraha.

Paide linnapea Tõnis Kõivu sõnul on linn huvitatud loodavatest töökohtadest ja investeeringutest. Arvestatava tarbija saavad sel juhul juurde linna sooja- ja vee-ettevõte ning reovee puhastusseadmed. Suurem tarbijate hulk kasutab paremini ära olemasolevad energiaressursid ja jaotab ekspluatatsioonikulud suurema hulga tarbijate vahel.

Kavandatav ettevõte vajab väga palju vett ja väga palju soojusenergiat, arvestatava tarbija lisandumisel väheneb surve inimestele müüdava vee ja sooja hinna tõusule.