Jegorov digimaksust: surve lahenduse leidmiseks on suur, sest muidu toimub ühisturul killustumine

 (3)
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri JegorovFoto: Karin Kaljuläte

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov rääkis, et digihiidude maksustamise ajutine lahendus võiks jõustuda 2020. aastal, kuid pikaajaline OECD taseme kokkulepe peab ootama, sest ainus, millega riigid hetkel nõustuvad, on see, et üksteisega ei nõustuta.

Täna avalikustati Euroopa Komisjoni digimaksuplaan, millega tahetakse maksustada selliste digitaalmajanduse gigantide nagu Google'i ja Facebooki Euroopa Liidus teenitut ning vältida Euroopa Liidust raha väljavedu.

Plaanil on kaks osa: pikaajaline ja lühiajaline lahendus. "Lühiajalise lahenduse puhul käibemaksustatakse need suurettevõtted, mille üleilmne käive on 750 miljonit eurot, millest 50 miljonit tuleb Euroopast. Edasi ei ole enam oluline, kui palju ettevõtte teenust konkreetses liikmesriigis tarbitakse," selgitas Jegorov. Plaani kohaselt oleks maksumäär 3%, millelt liikmesriigid teeniksid ligikaudu 5 miljardit eurot aastas.

Kuidas raha jagunema hakkab ja millise osa saab Eesti, pole veel teada. Maksuobjektiks on reklaami müügist, kaupade e-ärist või andmete müügist teenitud tulu. "Ehk näiteks, kui mina olen Eestis ja minu Eestis asuval seadmel näidatakse reklaami, siis sellest tulev maksutulu peaks laekuma Eestisse," rääkis Jegorov.

Laekunud käibemaks jaotatakse liikmesriikide vahel kasutajate järgi. "Näiteks kui kaupade müüki vahendaval portaalil on kokku 200 000 kasutajat, kellest 100 000 on Saksamaal, 50 000 Prantsusmaal ja 50 000 Itaalias, siis sisuliselt neljandik käibemaksuna laekunud tulust läheb Itaaliasse, neljandik Prantsusmaale ja pool Saksmaale," rääkis ta.

Seotud lood:

Kui suur osa maksutulust võiks Eestisse laekuda, selgub hiljem. "Meil puudb info selle kohta, kuidas liidusiseselt kasutajad jagunevad. Ma kahtlen, kas suurettevõtetel on oma kasutajate kohta avalikke andmeid anda. Selleks oelks vaja analüüsi ja mitte miski ei jõustu enne, kui see nõukogu poolt heaks kiidetakse," ütles ta.

Paljud liikmesriigid on seisnud plaani vastu, kuid Jegorovi sõnul on surve lahenduse leidmiseks suur. "Alternatiiv on see, et vähemalt pooled liikmesriigid võtavad mingid maksud vastu ja seejärel toimub ühisturul suur fragmentatsioon. Komisjon on kirjutanud, et11 liikmesriigis on kas juba jõustunud või planeerimisjärgus mingisugune maksuversioon ja selles mõttes on surve juba reaalselt toimumas," ütles ta.

Ajutisest lahendusest räägitakse hetkel seetõttu, et ühisreform, kuhu kaasatakse kõik OECD 35 riiki, võtaks oluliselt rohkem aega. "Väga optimistliku plaani korral räägime OECD pikaajalise lahenduse rakendamisest viie aasta kontekstis. Vaadates, kuidas digimajandus kasvab, on tegemist väga pika ajaga," ütles ta. OECD-s on aga erimeelsused suured. "Näiteks avaldati eelmisel nädalal raport, mis põhimõtteliselt ütles, et liikmesriigid on nõus, et nad pole üksteisega nõus," ütles Jegorov.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare