„Tänapäeva kauplusi aga peetakse negatiivseks, vaid segust ja tellistest keskkondadeks. Uued mõtted on seotud online-kaubanduse ja e-poodidega. Kulutatakse palju raha ning tehakse tööd, kuid siiani on selge, mis see pood tegelikult on,“ sõnas Volkov.

Volkov lisas, et kui kaubandusega tegelemine ja kauplemine on enam kui 2000 aastat vana, kasvasid esimesed kauplused välja apteekidest.

„20 sajandi nurga- ja külapoed olid oma tipphetkel ka sub-kultuuride keskused ja sotsialiseerumispaigad. Täna on trend taas tagasi sellele, et hiigelketid teevad tugevaid pingutusi selleks, et muutuda oma supermarketitega tagasi nii nimetatud külapoodideks. Väga suurteks külapoodideks, kui olla taas see pood, kust sai raamatupeale võlgu võtta, laenu võtta, toitu koju tellida ja nii edasi,“ sõnas Volkov.

Näidetena tõi Volkov siin IKEA ja H&M poodideketid, mis on vägagi tugevalt kogukonna algega.

"Eestis on samasuguse taseme saavutanud ka Stockmann ja Solarise toidupood. Need kohad on kallid, kuid alati murdu rahvast täis. Inimesed juba tunnevad seal üksteist ning ollakse osad mingist kogukonnast. Sama toimub ka maal külapoodides," sõnas Volkov.

Tarnijatel puudub side tarbijaga

„Tarnijatel on Eestis hetkel kolm põhilist probleemi: a) Eesti on julmalt ketistunud, b) kaupluses heas kohas toodet hoida maksab jube palju ja c) kui pole üliodavhind ei pääse üldse poenimekirja. Tarnijad ei tunne tarbijat ning tarbija ei kuule tarnijat, selleks hakatakse leidma muid võtteid nagu siirdumine sotsiaalmeediatesse,“ sõnas Volkov.

Reklaamimees lisas, et tarnija on täielikult segaduses ning otsib paaniliselt uut väljundit oma tooteinfole.

„Kaubanduskettidel pole vahet, miks mõni toode teisest erineb. Oluline on vaid hind ja kujundus,“ mainis Volkov.